Õudusega loen uudiseid oma kodukohast Valgas, kus üks vägivallajuhtum järgneb teisele. Seekord on traagiliste sündmuste keskmesse sattunud Valga põhikooli teismeline tütarlaps, kes on lühikese aja jooksul kahel korral langenud füüsilise rünnaku ohvriks. Kuna Valga põhikool on ka minu haridusteel olulist rolli mänginud, siis puudutab kõik see mind vahetult.

Julgen arvata, et märtsikuu lõpus koolimajas juhtunu, kus kaks kaasõpilast tütarlapse kallal vägivallatsesid (selle asemel, et appi minna, mitmed õpilased filmisid juhtunut) ja eelmisel nädalal kooliteel samale tüdrukule toimunud kallaletung kolme maskis isiku poolt on omavahel seotud. Loomulikult selgitab uurimine välja lõpliku tõe, kuid keeruline on vastupidist eeldada.

Puudu direktor ja tugispetsialistid

Kuna juhtumid on niivõrd traagilised, olen sellest asjaga kursis olevate inimestega rääkinud, et taustsüsteem enda jaoks lahti mõtestada. Sellised asjad ei juhtu üleöö. Juurpõhjusi tuleb otsida juba eelmise kooliaasta lõpust, kui töölt lahkus kooli direktor ja kelle asemele ei ole suudetud uut juhti leida. Lisaks on viimasel ajal töölt lahkunud kolm väga silmapaistvat töötajat, sealhulgas haridustehnoloog, ja üks armastatud aineõpetaja, kes oli alles mõni aasta tagasi aasta aineõpetaja nominent. Koolid otsivad võimekaid direktoreid tikutulega taga ja Valga vald kui koolipidaja selle küsimusega aktiivselt lihtsalt ei tegele. Vahelepõikena märgin, et juhita on ka Valga Priimetsa Kool ning Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus.

Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et rohkem kui 700 õpilasega koolil puudub nii psühholoog kui ka sotsiaalpedagoog ehk esmajoones ennetustööga tegeleva tugipersonali osas haigutab suur ja sügav auk. Tagatipuks ei ole Valga põhikoolis alates mullu sügisest klassijuhatajatunde, kus õpilased ja õpetaja saaksid vahetult päevakajalisis teemasid arutada.

Koolipidaja on teadupärast kohalik omavalitsus ja Valga vallajuhtide apaatsest suhtumisest annab märku tõsiasi, et vallavanem ega hariduse eest vastutav abivallavanem ei ole küsimusega tõsiselt tegelenud. Probleemi tõsidust adus adekvaatselt aga Valga vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Ester Peterson, kelle eestvedamisel korraldati asjaomaste inimeste kaasamiseks ümarlaud. Kuuldavasti oli politsei esindaja seal äärmiselt kriitiline, sest nende varasemaid soovitusi ei oldud piisaval määral rakendatud. Tagajärg on käes ja praegu tuleb tegeleda tulekahju kustutamisega.

Pärast esimest vägivallajuhtumit eemaldati koolist kaheks nädalaks 11 õpilast, kes olid intsidendiga seotud. Olen sama meelt nende lastevanematega, kelle hinnangul lubati otseselt vägivallatsemisega seotud noormees ja neiu liiga vara õppetööle tagasi. Mul on raske uskuda, et nad nii lühikese ajaga meeleparanduse läbi tegid ja käitumist otsustavalt parandasid.

Õpilastele tuleb tagada turvatunne

Võib vaid ette kujutada, mida tunnevad ülejäänud Valga põhikooli õpilased ja kohalikud noored, kes ei julgegi enam võib-olla tänavatel üksinda liikuda. Kolmapäeval tüdrukule kallale tunginud maskides isikutega tuleb võimuesindajatel otsustavalt tegutseda ja kui tegemist on õpilastega, siis nad koolikeskkonnast tükiks ajaks kõrvaldada, et tagada kaasõpilaste turvatunne. Psüühilise erivajadustega lastele on Eestis olemas vastavad õppeasutused, kus neile personaalselt tähelepanu pööratakse.

Kahetsusväärsel kombel on koolivägivald on tõsine probleem mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes teistes riikides üle maailma. Eestis on viimastel aastatel olnud murettekitavaid juhtumeid, mis on toonud esile koolivägivalla probleemi ulatuse. Väidetavalt kannatavad 10-20% algkooli õpilastest ning 5-10% keskastme õpilastest süsteemse kiusamise all. Eestis on sõltuvalt uuritud vanuseastmest kiusuohvriks iga viies, mõnes koolis või kooliastmes lausa iga neljas laps.

Oluline on pakkuda koolidele ressursse ja programme, mis aitavad ennetada kiusamist ja vägivalda ning toetada ohvreid. Samuti tuleb tagada, et koolikeskkond oleks turvaline ja toetav, ning luua süsteemid, mis võimaldavad õpilastel turvaliselt ja konfidentsiaalselt teatada väärkohtlemisest.

Olen ka varasemalt tähelepanu pööranud haridusteemadele Valga vallas:

KAOS VALGA HARIDUSELUS | Augustikuu alguses olid veel pooled valla koolid ilma juhita.

Õpetaja – tühjaks pigistatud sidrun

Ukraina sõjapõgenike abistamiseks mõeldud regionaalministri määrus Ukraina sõjapõgenikele vältimatu abi andmise kulude kohaliku omavalitsuse üksustele hüvitamise tingimused ja kord on ettenähtud ainult otseste kulude katmiseks kohalikele omavalitsustele. Lisaks saavad KOV-d 90-100 eurot iga põgeniku eest just täiendavate halduskulude katteks.

Kui vald on lisatöö eest ametnikele tasud maksmata jätnud siis milline on tööaja arvestus?

Allain Karuse kirjutab:

Valga võimuliidus ei tunta vennaarmu, isegi mitte jõuluajal.

Nagu juba varasemast teada, julges mõni Valga 2.1 liige kritiseerida otse ja ausalt omaenda valimisliidu ja vallavalitsuse halba tööd. Kättemaksu ei tulnud kuigi kaua oodata. Äsjasel vallavolikogu istungil loeti krooniks kõigele ette umbusaldusavaldus volikogu aseesimehele. Kusjuures see tuli enneolematul moel omaenda valimisliidult! Ka põhjendus umbusaldusele oli uskumatu: „poliitiline olukord on muutunud”. Kuigi kõik teavad, et põhjuse andis hoopis tõe väljaütlemine.

Üldse pakkus see viimane volikogu istung palju omapärast. Juba jõuti tutvustada uut volikogu aseesimeest ja vallavalitsuse liiget EKRE ridadest. Küsimusele, milliseid oma valimislubadusi saavad nad nüüd koalitsiooni võetuna ellu viia, ei olnud neil aga vastuseks midagi öelda. Sest juba eelmisel koalitsioonil olevat olnud kõik samasugused lubadused ja eesmärgid kui EKRE-l. Nüüd jääb küll täiesti arusaamatuks, mille pärast siis EKRE oravate ja sotsidega nii hirmsasti Toompeal sõdib.

Vallavõimu töökultuur on langenud juba alla nulli. Vallavanem näiteks ei suvatse osa võtta komisjonidest ega vastata volinike küsimustele. Kui talt uuriti, millal saavad lapsed lõpuks kasutada  Priimetsa kooli spordisaali, siis teatas Rogenbaum, et inventari hange on välja kuulutatud ja vaadake ise hangete registrist järele. Revisjonikomisjon ootas teda aga asjata, sest vallavanemal polevat maal olnud internetti!

Tegelikult oleks juba ammu aeg loobuda koroonapandeemiaga tulnud kommetest ja hakata saadikuid istungiteks kokku kutsuma. Tahaks loota, et uus aasta toob Valga võimukoridoridesse mõne muudatuse ka paremuse poole.

Kui 1. september on ukse ees ja mitte üksnes koolimajad, vaid ka seal ametis olevad töötajad peaksid olema valmis õpilaste saabumiseks, siis Valga valla kohta seda paraku öelda ei saa. Meie kuuest koolist olid täpselt pooled veel augusti alguses ilma juhita ja karta on, et see omakorda mõjutab koolikorraldust kauemaks kui esimese koolipäevani. Kuidas aga kajastub see kooli personali meeleolus ja motivatsioonis?

Tegelikult kirjutasin sellest juba möödunud talvel (siin ja siin) , kui tõdesin, et vallavõimu ükskõiksus siinses hariduselus toimuva suhtes on tekitanud paljudes õpetajates frustratsiooni ja soovi leida endale uus amet. Poole aasta jooksul pole asjad paremaks läinud, pigem aina hullemaks. Koolide mured ei häiri endiselt vallavalitsust, vastupidi – seal näikse läbi suve valitsevat sügav puhkusemeeleolu. Näiteks pole siiani volikogu ette toodud haridusstrateegiat, mida on juba kaks aastat aina lubatud. Elame küll muutuvas maailmas, aga Valga vallavalitsejatel puudub vaade tulevikku.

Valla suurim, Valga Põhikool jäigi ilma direktorita, nagu oli kevadel karta. Konkurss uue koolijuhi leidmiseks aga luhtus vaid paar nädalat enne õppeaasta algust. Samuti andis alla Lüllemäe kooli direktor, väga pühendunud ja nõudlik koolijuht, kes ilmselt väsis piikide murdmisest vallavalitsusega. Õnneks küll sellesse kooli leiti uus juht. Ent Priimetsa kooli juhib edaspidi direktori asendaja.  Tulemuseks on nüüd see, et mitte ainult direktorit ei ole, vaid reaalselt soikunud on ka uute õpetajate ja tugispetsialistide otsingud täitmata ametikohtadele. Ei tahaks praegu olla nende koolide töötajate nahas, kes peavad praeguses ebakindlas seisus õppeaastat alustama.

Samuti mitte lastevanemate nahas – eks nemadki tunnevad muret, kuidas ja mida suudab kool pakkuda. Ja seda mitte ainult puuduvate pedagoogide tõttu. Lisaks tugispetsialistide leidmisele pole selgust selleski, kuidas hakkab sel õppeaastal käima õpilaste toitlustamine. Teatavasti peaks seda nüüd pakkuma Valga valla majanduskeskus, kuid see on alles loomisel ja õieti vist keegi veel isegi ei tea, mida see asutus endast kujutama hakkab. Majanduskeskus käivitus vaid juhi tööle asumisega, nädala pärast on kooliaasta algus, kuid siiani pole infot mis saab toitlustusest nii põhikoolis, kui ka lasteaedades. Alles praegu hakati otsima personali, nii et selleski valitseb suur ebakindlus. Nagu ka õpilaste ujumisvõimaluste osas, sest Valga ujula valmimise tähtajad kipuvad aina edasi lükkuma.

Ainus „vabandus” vallavalitsuse ükskõiksusele võiks olla see, et sarnast tegevusetust ei näidata sugugi ainult haridusellu puutuvas. Ei hakkaks siinkohal rohkem näiteid tooma, kui vaid see: lisaks koolidirektoritele oleme ilma jäänud ka linna kultuurikeskuse juhist ning seegi ei paista vallavalitsuse rahu kuidagi kõigutavat.

Paljud meist tahtsid viimaste nädalate jooksul nautida koos lähedastega jõuluaega, mina eriti koos oma vastsündinud beebiga. Andnud aga kunagi sõrme kohalikule poliitikale, ei pääsenud ma sellest nüüdki, sest juba mitme nädala vältel olen saanud murelikke sõnumeid ja telefonikõnesid oma koduvalla elanikelt.

Valga lapsevanemad kurdavad neis sõnumeis, et kohalik omavalitsus on neid lasteaias pakutava toitlustamisega juba rohkem kui aasta mõnitanud ja nüüd püüab koorida lisaks veel seitse nahka. Nimelt küsitakse aina kesisemaks muutunud toidu eest Valga lasteaedades uuest aastast kaks ja pool korda kõrgemat tasu kui seni. Isegi keskmist palka teeniva vanema jaoks on ikka väga suur vahe, kas lasteaiatoit maksab 48 eurot või tuleb selle eest välja käia üle 100 euro kuus. Kui ühest perest käib lasteaias näiteks kolm mudilast, siis on summa väiksepalgalistele selgelt üle jõu.

Ma väidan, et sellise meeletu hinnahüppe kutsus esile vallavalitsus ise, kuigi süüd püütakse ajada varasema toitlustaja kraesse. Seni pikaajalise lepingu alusel lasteaedu teenindanud OÜ Gurmannile võis küll olla etteheited, ent vald kui lepingu teine osapool ei teinud omalt poolt midagi koostöö lõpetamiseks. Kui lapsevanemad julgesid nuriseda, kiitis vald toitlustajat taevani, hetk hiljem loobiti kaikaid kodaratesse ja lõpuks ei võetud isegi jutule. Saa siis aru.. Maikuu volikogu istungil kinnitas vallavanem, et väljuvad lepingust, kuid tegelikult mindi aga rõõmsalt suvepuhkusele. Mingit varuplaani, mille olemasolu kinnitati samuti volikogus, pole kunagi olemas olnudki.

Kui toitlustaja palus kiiresti kasvanud kulude tõttu hinda tõsta, siis vallavalitsus mitte lihtsalt ei keeldunud, vaid jättis sootuks ettevõtjale vastamata. Kusjuures ühele teisele ettevõtjale, kes majandab jäätmejaama, tuldi hinnas vastu ja sel puhul ei olnud ringleva arvamuse järgi tähtsusetu see “pisiasi”, et ettevõtja õde on asevallavanem. Lõpuks ei jäänud toitlustajal muud üle, kui sellise kohtlemise peale vallavalitsusse plakatiga protesteerima minna ja jõudis nii isegi üleriigilistesse uudistesse. Seda oli ühtaegu kurb ja piinlik vaadata – nii harva, kui Valga üldse satub Aktuaalsesse Kaamerasse. Loodetavasti oli kõige enam häbi vallajuhil, kui ta juhtumisi ei pea end jumalaks, kes ei peagi lihtsurelikuga silmast silma suhtlema, rääkimata pöördumistele vastamisest.

Mis saab edasi?

Nüüdseks on Gurmann lepingust lahti öelnud ja alates 2.novembrist on asendustoitlustaja vahetunud lausa 3 korda! Hetkel toitlustab lasteaedasid korraga kaks toitlustajat ja pole arusaadav kes teostab kontrolli nende töö üle. Alles detsembrikuus hakkas vallavalitsus juba kiirkorras uut toitlustajat otsima. Ja millise tulemusega? Pakkumine laekus vaid ühelt huviliselt. Pole ka imeks panna, kui kõigile ettevõtjaile on teada vallavalitsuse suhtlemisstiil, mis ei meelita just koostööd tegema. Kui aga pakkujate vahel mingit konkurentsi pole, siis võib ju küsida ka kosmilist hinda. Nii ongi läinud. Vallamajast võib ju seisu põhjendada “erakorraliste oludega”, kuid tõele näkku vaadates tuleks tunnistada, et need olud on suuresti ise tekitatud.

Sama tuleb öelda uue toidupäeva maksumuse kehtestamise viisi kohta. Nagu teada, annab seadus lasteaia toidukulu päevamaksumuse otsustamise hoolekogu pädevusse. Valgas aga rikuti seadust ja mindi kõigi lasteaedade puhul hoolekogust täiesti mööda. Maksumuse otsustas seadusevastaselt vallavalitsus (võibolla et isegi vallavanem ainuisikuliselt). Seega ainuüksi niisuguse rikkumise tõttu ei saa vanematelt kõrgemat hinda küsida, sama seisukohta kinnitab ka Haridus- ja Teadusministeerium, kuhu vallavanem agoonias alles tagantjärele pöördus.

Kui kõik eelkirjeldatu oleks üksikjuhtum või asjatundmatu ametniku väike näpuviga, siis poleks sellest vaja nii pikalt kirjutadagi. Valga valla asjaajamises kipub aga samasugune muster aina korduma. Ometi on praegune vallajuht ju juhtinud valda juba rohkem kui tosin aastat! Kas varem siis ka seadustele läbi sõrmede vaadates?

On veel teine, võibolla sisulisemgi probleem. See puudutab inimestesse suhtumist ja oma valla elanike, sealhulgas laste ja ka ettevõtjate kohtlemist. Siin domineerivat stiili arvestades ei saa kuidagi tõsiselt võtta Valga praeguse võimuliidu loosungit „Stabiilne vallajuhtimine”. Ja lõpuks arvan ma, et kui võim hülgab lapsed, siis kaotab ta vähimagi usaldusväärsuse ja kirjutab ehk alla iseenda surmaotsusele.

Kuigi käes on jõuluaeg, siis ei saa ma mööda vaadata Valga vallavõimu mõistetamatutest käikudest. Lugesin eile Lõuna-Eesti Postimehes ilmunud lugu selle kohta, kuidas vallavalitsus on otsustanud Valga vallas töötavad spetsialistid jõulupreemiata jätta.

Nüüd on see siis juhtunud – pankrot Valga valla juhtimisel. Äsja tõstis vallavalitsus sisuliselt käed üles ja andis teada, et lubatud jõulupreemiad ja lisatasudki jäävad sel aastal saamata. Õpetajad, kokatädid, traktoristid, sotsiaaltöötajad, koristajad, kasvatajad, kalmistuvahid- kõik jäävad ilma.

Pankrot ei ole ainult rahanduslik, vaid ka juhtimises. Seda aga vallavanem ei tunnista, et on oma tööd halvasti teinud. Peeglisse vaatamise ja ausa ülestunnistuse asemel asus ta hoopis süüdistama „Ukraina sõda ja inflatsiooni”. Mäletate, midagi sarnast on ju ajaloos varemgi ette tulnud – kõiges on süüdi külm talv ja rahvusvaheline imperialism! Tegelikult võinuks vallavanem tõele näkku vaadata: on tehtud halbu otsuseid ja mõned vajalikud otsused õigel ajal tegemata jäetud.

Vallavalitsuse ülesanne on majandada valda eelarvet järgides. 2022. aasta eelarve võeti volikogus vastu sellise arvestusega, et väikeste preemiatega saab väärtustatud ka õpetajate ja teiste töötajate väga oluline töö. Valga vallas peab olema IGA inimene, õpetaja ja spetsialist väärtuslik, ei saa olla nii, et eelarvekulude vähendamisel tõmbame maha sellelt realt, kust seda on lihtsam teha.

Nüüd ilmnes ühtäkki kehv majanduslik seis. See ei saanud aga selguda üleöö, juba aegsasti oleks pidanud vallavalitsus hakkama kulusid kokku tõmbama. Nii näiteks võinuks ammugi lõpetada lepingu juriidilise teenuse ostmiseks, mis võtab valla rahakotist iga aasta rohkem kui 25000 eurot. Aga vallavanem näib vajavat sellist teenust püsivalt, sest alalõpmata on vaja kellegi vastu hagi esitada ja kohtuteed alustada. Küll kaevatakse Postimehe, küll „Kuuuurija”, küll oma endiste kolleegide peale. Vaenlaste pideva otsimise ja siunamise ning vallakassast palju raha neelava kohtuskäimise asemel võiks pigem kasutada oma energia ja avalikud vahendid vallarahva üldistes huvides.

Kui vallavalitsusele läheks iseenda heaolust ja mainest rohkem korda elanike toimetulek, siis leitaks küllap kokkuhoiukohti veelgi. Näiteks ei oleks vallavanem tarvitsenud alustada seda aastat iseendale sõidukompensatsiooni määramise ja põhjendamatu palgakõrgendusega. Kuidas on oma panuse andnud poliitilistel ametikohtadel olevad inimesed? Kui vähendada nende töötasu 20%, siis saaksime juba ligi 100 000. Samuti võiks vald loobuda pea 50 000 eurot maksma mineva ajalehe väljaandmisest. Seda enam, et seal saavad erinevate seisukohtade avaldamise asemel iseenda tublidust kiita üksnes võimulolijad.

Sarnaseid võimalusi kokkuhoiuks leiaks veel ja veel. Häda on ainult selles, et Valga vallavalitsus ei taha midagi teada teistsugustest arvamustest ja inimeste vajadustest. Nii ka see otsus minna lihtsalt kergema vastupanu teed ja jätta maksmata jõulupreemiad. Või tõsta lasteaias päevane söögiraha lapsevanemate jaoks senise 1.58 pealt peaaegu 4-euroseks, aga samas valla poolt mitte sentigi juurde panna. Kui see ei näita suhtumist oma inimestesse, siis mis seda veel paremini näitaks!?

Paraku lähevad asjad Valga vallas silmnähtavalt allamäge. Tuleva aasta eelarve jõudis alles hiljuti volikogu liikmeteni ja pühadeaeg pole just sobivaim selle menetlemiseks. Niisiis ei saa lootagi, et saaksime uut aastat alustada korralikult kalkuleeritud ja vallaelanike huve arvestava eelarve järgi. Hea kui veebruaris saab eelarve vastu võetud. Aga siis on ju valimised juba ukse ees! Kuidas edasi? Siiralt loodan, et vallavalitsus pole nii küüniline, et järgmiseks minnakse inimeste töökohtade kallale.

Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel sain Valga valla inimestelt ülekaalukalt kõige suurema toetuse, võimu asusid teostama aga hoopis teised inimesed.

Äärmiselt ebameeldiv on näha, kuidas vallavalitsuse ja volikogu koridorides hiilib juba pikemat aega ringi täielik korralagedus ja tegutsematus. On selge, et tänane vallavõim ei oska ega taha teha tööd, tagatipuks saadab neid ka arglikkus – kardetakse opositsiooni ja seetõttu soovitakse volikogu liikmetest lihtsalt üle sõita.

Augustis, pärast suvist puhkust määras Valga vallavolikogu esimees L. Drubinš korralise volikogu istungite kuupäevad ning 28.09 istungil kinnitati need ka üle. Mõned päevad hiljem, 6. oktoobril teatas aga L. Drubinš, et planeeritud 19.10.2022 korraline volikogu istung jääb ära, kuna teemasid ega eelnõusid arutamiseks ei ole ehk nii Valga vallavalitsus kui ka L. Drubinši juhitud vallavolikogu ei oma toimivat tööplaani, rääkimata suutlikkusest tööplaani järgida.

Kui Valga valla koalitsioon leiab, et teemasid arutamiseks ei ole, leiab opositsioon (KE ja EKRE), et teemasid, mida arutada, on küll ja veel. Esitasime Keskerakonna fraktsiooni ja EKRE liikmete allkirjastatud taotluse erakorralise istungi kokkukutsumiseks kuupäevaks, mil pidi toimuma korraline istung ja soovime arutada teemasid, mis puudutavad Valga lasteaedade toitlustamislepingu lõpetamist ja uue hanke väljakuulutamist, lubatud Priimetsa spordihoone ehitamist, mille valmimine on selgelt suure küsimärgi all, sest töövõtja on maksejõuetu, ning teemasid, mis puudutavad Valga vallavarasid ja kõrget inflatsiooni.

Praegusel ajal öelda, et pole mida arutada? Eelarve, energiakulud, inimeste toimetulek, kokkuhoid…

Meie, volikogu liikmetena oleme saanud kõik rahvalt mandaadi ja esindame oma valijaid ning seisame nende eest. On aeg võtta jalad kõhu alt välja ja tööle asuda! Me ise peame raskele talvele vastu minnes otsustama ja vastutama Valga valla käekäigu eest. Keegi teine seda meie eest tegema ei tule. Ei tule ei peaminister, ega ka peaingel Miikael.

Hea Valga vallavolikogu esimees

Head Valga vallavolikogu liikmed

Käes on rasked ajad ja ees terendab tume tulevik. Samas ka peale igat vihma paistab ükskord päike. Maailma poliitiline olukord on pinev ja raske on ette ennustada, mis meile tulevik toob. Tahest tahtmata mõjutab selline ebakindlus ka meid siin Valga vallas – teeb ju meidki ärevaks kiirenev inflatsioon ja kõrgenenud energiahinnad.

President Lennart Meri on 1997. aastal öelnud, et olukord on sitt, kuid see on tuleviku väetis. 2019. aasta veebruaris mõeldi, mida võiks president Lennart Meri öelda sellest 22 aastat hiljem. Tööandjate konverentsil kõlas Anu Lambi abil aga järgmine lause “Täna ütlen ma: olukord on roosiline, kuid see on tuleviku kõdu. Meil on hea olla, meil on mugav olla, kuid see mugavus, liigne rahulolu tähendab lõpu algust -, mõnusast diivanist võib saada meie hauakivi. Meie tänased mõtted ei ole suunatud tulevikku või on suunatud tulevikku vaid sel moel, et meil viie või kümne aasta pärast oleks toanurk soe ja värske piim laual, kuid need on varblase unistused – ja rahvas nii ei saa. Rahva suuruse määrab ära tema unistuste suurus ja kui me unistame vaid keskküttest ning pastöriseeritud piimast, siis – armsad sõbrad – ei saa me neidki.”

Mida rohkem ma selle lause peale- nüüd kolm aastat hiljem mõtlen, seda rohkem saan ma aru, et see sobib kirjeldama Monika Rogenbaumi juhitud Valga vallavalitsust. Vallajuhtidel on hea olla, neil on mugav olla – kuid sellest soojast toolist võib saada meie valla hauakivi. Vallavanem rabab üksinda ja serveerib igas valdkonnas uusi õigustusi, sest ülejäänud valitsus on küündimatu ning neid peab näiteks volikogu istungil kogu aeg katma ja kaasa aitama.

Järjest enam tuleb teha tööd ettevõtete ja investeeringute toomisega meie valda. Vallavanem ütles komisjonis, et ettevõtted soovivad häid teid ja head internetiühendust. Vaadates meie tänast valda, siis me ei suuda neile seda elementaarset pakkudagi, kuna väidetavalt pole meil lihtsalt raha. Hea vallavalitsus, mul on teile uudis. Eestis ja maailmas pole raha veel otsa saanud! Aga selleks, et raha meie valda tuleks ja me seda valla heaks kasutada saaksime, selleks tuleb vaeva näha ja tööd teha.

Järjest enam tundub et ka meie vallajuhtide mõtted ei ole suunatud tulevikku või on suunatud vaid sellel moel, et me viie või kümne aasta pärast kuidagi eksisteeriks.

Olen täheldanud, et Valga vallal on pikemat aega probleem hangete ja hankelepingute täitmisega. Täna olengi teie ees, et rääkida, mis on otsute tegelik olukord – juhuks kui te siiani pole seda veel märganud. Mõtlen siin just lepingute kaootilisi muutmisi ilma, et see oleks Valga inimesele kasulik. Näiteks üsna lühikese aja jooksul on Valga vallavalitsusele esitatud kolm taotlust hankelepingute maksumuse muutmiseks. Kõik taotlused tuginesid olukorrale maailmas, mis on iseenesest mõistetav. Taotlejateks olid Atko bussid – kes sõidutab meie Valga linna elanikke, Gurmann – kes toitlustab meie tulevikku ehk meie lasteaialapsi ja  Marico Metall – kes tegeleb jäätmekäitlusega. Nendest kolmest eelistas Monika Rogenbaum asevallavanema Maarja Mägi venna juhitud firmat Marico metall ehk siis vallavanem eelistas selgelt prügila toimimist, selle asemel, et lahendada ära lasteaia toitlustamise probleem. Kindlasti mäletate te kõik maikuu istungit, kus vallavanema ja Maarja Mägi ettekandes kõlas probleemilahendus, mis pidi toimuma paari nädala jooksul. Oktoober on ukse taga kuid tulemusi pole ja põhjenduseks saadetakse meile kõigile millegipärast Põllumajandus- ja Toiduameti kiri, kuidas kõik vastab nõuetele. Võin ausalt öelda, et ma ei ole isegi enam üllatunud vaid lihtsalt kurb, kuidas meie laste, meie tuleviku, meie valla elanikega käitutakse. Näitab see ju tegelikult vaid vallavalitsuse suhtumist, kus küüned omade poole hoitakse ja teised vaadaku ise kuidas hakkama saavad ja kui ei saa, siis no eks me lõpetame lepingu ja leiame uue keda kottida.

Teha on palju, kuid tehakse aina vähem. Praegu veel lubatakse, kuid varsti ei saa sedagi. Olen kindel, et Priimetsa kooli lapsevanemad ootavad siiamaani enne valimisi kiirustades lubatud võimlat – mida aga ei tule. Järjest vähendatakse objekti suurust ja taaskord on muudetud hankelepingut ning nagu näha, siis objekt lihtsalt seisab. Või on meil varsti uus murekoht, mis vajab mõnisada tuhat lisaraha ning objekt mida üleval pidada, kuid sisulisi probleeme see ei lahenda. Olen kindel, et siiamaani oodatakse Valga Põhikooli ujula laiendust just algselt lubatud mahus. Jällegi teevad tänased valitsejad midagi ära, et saaks lihtsalt protsessi käigus ilusaid sõnu rääkida. Tänavate remondid ja tambre tee – on ju selgelt näha, et tehakse tegemise pärast, et saaks öelda – aga me tegime. Teemadesse mitte süüvimata, probleeme edasi lükates ja näiliselt lahendades maksame me ju nende objektide eest lõppkokkuvõttes kordades rohkem, kui algselt planeeritud. Kohe korralikult tehes ja edasi minnes saaksime me kõik juba nautida paremaid teenuseid ja suunata enda energia muudele lahendust vajavatele objektidele. Lõpuks olemegi kahaneva linnaga ja hajaasustusega väikevald kuhu pole midagi vaja.

Mul on kahju, et see pole enamus vallavolikogu liikmeid häirinud. Loodan siiralt, et kõik Valga vallavolikogu liikmed teenivad ennekõike ikkagi Valga valla elanike huve. Tulles tagasi  Lennart Mere tsitaadi viimase lause juurde võib ju sellegi Valga valla konteksti sõnastada ja öelda, et valla suuruse määrab ära tema unistuste suurus, ja kui me unistame vaid kahanevast vallast ning omade eelistamisest, siis – hea vallavolikogu, ei saa me neidki.