Paljud meist tahtsid viimaste nädalate jooksul nautida koos lähedastega jõuluaega, mina eriti koos oma vastsündinud beebiga. Andnud aga kunagi sõrme kohalikule poliitikale, ei pääsenud ma sellest nüüdki, sest juba mitme nädala vältel olen saanud murelikke sõnumeid ja telefonikõnesid oma koduvalla elanikelt.

Valga lapsevanemad kurdavad neis sõnumeis, et kohalik omavalitsus on neid lasteaias pakutava toitlustamisega juba rohkem kui aasta mõnitanud ja nüüd püüab koorida lisaks veel seitse nahka. Nimelt küsitakse aina kesisemaks muutunud toidu eest Valga lasteaedades uuest aastast kaks ja pool korda kõrgemat tasu kui seni. Isegi keskmist palka teeniva vanema jaoks on ikka väga suur vahe, kas lasteaiatoit maksab 48 eurot või tuleb selle eest välja käia üle 100 euro kuus. Kui ühest perest käib lasteaias näiteks kolm mudilast, siis on summa väiksepalgalistele selgelt üle jõu.

Ma väidan, et sellise meeletu hinnahüppe kutsus esile vallavalitsus ise, kuigi süüd püütakse ajada varasema toitlustaja kraesse. Seni pikaajalise lepingu alusel lasteaedu teenindanud OÜ Gurmannile võis küll olla etteheited, ent vald kui lepingu teine osapool ei teinud omalt poolt midagi koostöö lõpetamiseks. Kui lapsevanemad julgesid nuriseda, kiitis vald toitlustajat taevani, hetk hiljem loobiti kaikaid kodaratesse ja lõpuks ei võetud isegi jutule. Saa siis aru.. Maikuu volikogu istungil kinnitas vallavanem, et väljuvad lepingust, kuid tegelikult mindi aga rõõmsalt suvepuhkusele. Mingit varuplaani, mille olemasolu kinnitati samuti volikogus, pole kunagi olemas olnudki.

Kui toitlustaja palus kiiresti kasvanud kulude tõttu hinda tõsta, siis vallavalitsus mitte lihtsalt ei keeldunud, vaid jättis sootuks ettevõtjale vastamata. Kusjuures ühele teisele ettevõtjale, kes majandab jäätmejaama, tuldi hinnas vastu ja sel puhul ei olnud ringleva arvamuse järgi tähtsusetu see “pisiasi”, et ettevõtja õde on asevallavanem. Lõpuks ei jäänud toitlustajal muud üle, kui sellise kohtlemise peale vallavalitsusse plakatiga protesteerima minna ja jõudis nii isegi üleriigilistesse uudistesse. Seda oli ühtaegu kurb ja piinlik vaadata – nii harva, kui Valga üldse satub Aktuaalsesse Kaamerasse. Loodetavasti oli kõige enam häbi vallajuhil, kui ta juhtumisi ei pea end jumalaks, kes ei peagi lihtsurelikuga silmast silma suhtlema, rääkimata pöördumistele vastamisest.

Mis saab edasi?

Nüüdseks on Gurmann lepingust lahti öelnud ja alates 2.novembrist on asendustoitlustaja vahetunud lausa 3 korda! Hetkel toitlustab lasteaedasid korraga kaks toitlustajat ja pole arusaadav kes teostab kontrolli nende töö üle. Alles detsembrikuus hakkas vallavalitsus juba kiirkorras uut toitlustajat otsima. Ja millise tulemusega? Pakkumine laekus vaid ühelt huviliselt. Pole ka imeks panna, kui kõigile ettevõtjaile on teada vallavalitsuse suhtlemisstiil, mis ei meelita just koostööd tegema. Kui aga pakkujate vahel mingit konkurentsi pole, siis võib ju küsida ka kosmilist hinda. Nii ongi läinud. Vallamajast võib ju seisu põhjendada “erakorraliste oludega”, kuid tõele näkku vaadates tuleks tunnistada, et need olud on suuresti ise tekitatud.

Sama tuleb öelda uue toidupäeva maksumuse kehtestamise viisi kohta. Nagu teada, annab seadus lasteaia toidukulu päevamaksumuse otsustamise hoolekogu pädevusse. Valgas aga rikuti seadust ja mindi kõigi lasteaedade puhul hoolekogust täiesti mööda. Maksumuse otsustas seadusevastaselt vallavalitsus (võibolla et isegi vallavanem ainuisikuliselt). Seega ainuüksi niisuguse rikkumise tõttu ei saa vanematelt kõrgemat hinda küsida, sama seisukohta kinnitab ka Haridus- ja Teadusministeerium, kuhu vallavanem agoonias alles tagantjärele pöördus.

Kui kõik eelkirjeldatu oleks üksikjuhtum või asjatundmatu ametniku väike näpuviga, siis poleks sellest vaja nii pikalt kirjutadagi. Valga valla asjaajamises kipub aga samasugune muster aina korduma. Ometi on praegune vallajuht ju juhtinud valda juba rohkem kui tosin aastat! Kas varem siis ka seadustele läbi sõrmede vaadates?

On veel teine, võibolla sisulisemgi probleem. See puudutab inimestesse suhtumist ja oma valla elanike, sealhulgas laste ja ka ettevõtjate kohtlemist. Siin domineerivat stiili arvestades ei saa kuidagi tõsiselt võtta Valga praeguse võimuliidu loosungit „Stabiilne vallajuhtimine”. Ja lõpuks arvan ma, et kui võim hülgab lapsed, siis kaotab ta vähimagi usaldusväärsuse ja kirjutab ehk alla iseenda surmaotsusele.

Kuigi käes on jõuluaeg, siis ei saa ma mööda vaadata Valga vallavõimu mõistetamatutest käikudest. Lugesin eile Lõuna-Eesti Postimehes ilmunud lugu selle kohta, kuidas vallavalitsus on otsustanud Valga vallas töötavad spetsialistid jõulupreemiata jätta.

Nüüd on see siis juhtunud – pankrot Valga valla juhtimisel. Äsja tõstis vallavalitsus sisuliselt käed üles ja andis teada, et lubatud jõulupreemiad ja lisatasudki jäävad sel aastal saamata. Õpetajad, kokatädid, traktoristid, sotsiaaltöötajad, koristajad, kasvatajad, kalmistuvahid- kõik jäävad ilma.

Pankrot ei ole ainult rahanduslik, vaid ka juhtimises. Seda aga vallavanem ei tunnista, et on oma tööd halvasti teinud. Peeglisse vaatamise ja ausa ülestunnistuse asemel asus ta hoopis süüdistama „Ukraina sõda ja inflatsiooni”. Mäletate, midagi sarnast on ju ajaloos varemgi ette tulnud – kõiges on süüdi külm talv ja rahvusvaheline imperialism! Tegelikult võinuks vallavanem tõele näkku vaadata: on tehtud halbu otsuseid ja mõned vajalikud otsused õigel ajal tegemata jäetud.

Vallavalitsuse ülesanne on majandada valda eelarvet järgides. 2022. aasta eelarve võeti volikogus vastu sellise arvestusega, et väikeste preemiatega saab väärtustatud ka õpetajate ja teiste töötajate väga oluline töö. Valga vallas peab olema IGA inimene, õpetaja ja spetsialist väärtuslik, ei saa olla nii, et eelarvekulude vähendamisel tõmbame maha sellelt realt, kust seda on lihtsam teha.

Nüüd ilmnes ühtäkki kehv majanduslik seis. See ei saanud aga selguda üleöö, juba aegsasti oleks pidanud vallavalitsus hakkama kulusid kokku tõmbama. Nii näiteks võinuks ammugi lõpetada lepingu juriidilise teenuse ostmiseks, mis võtab valla rahakotist iga aasta rohkem kui 25000 eurot. Aga vallavanem näib vajavat sellist teenust püsivalt, sest alalõpmata on vaja kellegi vastu hagi esitada ja kohtuteed alustada. Küll kaevatakse Postimehe, küll „Kuuuurija”, küll oma endiste kolleegide peale. Vaenlaste pideva otsimise ja siunamise ning vallakassast palju raha neelava kohtuskäimise asemel võiks pigem kasutada oma energia ja avalikud vahendid vallarahva üldistes huvides.

Kui vallavalitsusele läheks iseenda heaolust ja mainest rohkem korda elanike toimetulek, siis leitaks küllap kokkuhoiukohti veelgi. Näiteks ei oleks vallavanem tarvitsenud alustada seda aastat iseendale sõidukompensatsiooni määramise ja põhjendamatu palgakõrgendusega. Kuidas on oma panuse andnud poliitilistel ametikohtadel olevad inimesed? Kui vähendada nende töötasu 20%, siis saaksime juba ligi 100 000. Samuti võiks vald loobuda pea 50 000 eurot maksma mineva ajalehe väljaandmisest. Seda enam, et seal saavad erinevate seisukohtade avaldamise asemel iseenda tublidust kiita üksnes võimulolijad.

Sarnaseid võimalusi kokkuhoiuks leiaks veel ja veel. Häda on ainult selles, et Valga vallavalitsus ei taha midagi teada teistsugustest arvamustest ja inimeste vajadustest. Nii ka see otsus minna lihtsalt kergema vastupanu teed ja jätta maksmata jõulupreemiad. Või tõsta lasteaias päevane söögiraha lapsevanemate jaoks senise 1.58 pealt peaaegu 4-euroseks, aga samas valla poolt mitte sentigi juurde panna. Kui see ei näita suhtumist oma inimestesse, siis mis seda veel paremini näitaks!?

Paraku lähevad asjad Valga vallas silmnähtavalt allamäge. Tuleva aasta eelarve jõudis alles hiljuti volikogu liikmeteni ja pühadeaeg pole just sobivaim selle menetlemiseks. Niisiis ei saa lootagi, et saaksime uut aastat alustada korralikult kalkuleeritud ja vallaelanike huve arvestava eelarve järgi. Hea kui veebruaris saab eelarve vastu võetud. Aga siis on ju valimised juba ukse ees! Kuidas edasi? Siiralt loodan, et vallavalitsus pole nii küüniline, et järgmiseks minnakse inimeste töökohtade kallale.

Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel sain Valga valla inimestelt ülekaalukalt kõige suurema toetuse, võimu asusid teostama aga hoopis teised inimesed.

Äärmiselt ebameeldiv on näha, kuidas vallavalitsuse ja volikogu koridorides hiilib juba pikemat aega ringi täielik korralagedus ja tegutsematus. On selge, et tänane vallavõim ei oska ega taha teha tööd, tagatipuks saadab neid ka arglikkus – kardetakse opositsiooni ja seetõttu soovitakse volikogu liikmetest lihtsalt üle sõita.

Augustis, pärast suvist puhkust määras Valga vallavolikogu esimees L. Drubinš korralise volikogu istungite kuupäevad ning 28.09 istungil kinnitati need ka üle. Mõned päevad hiljem, 6. oktoobril teatas aga L. Drubinš, et planeeritud 19.10.2022 korraline volikogu istung jääb ära, kuna teemasid ega eelnõusid arutamiseks ei ole ehk nii Valga vallavalitsus kui ka L. Drubinši juhitud vallavolikogu ei oma toimivat tööplaani, rääkimata suutlikkusest tööplaani järgida.

Kui Valga valla koalitsioon leiab, et teemasid arutamiseks ei ole, leiab opositsioon (KE ja EKRE), et teemasid, mida arutada, on küll ja veel. Esitasime Keskerakonna fraktsiooni ja EKRE liikmete allkirjastatud taotluse erakorralise istungi kokkukutsumiseks kuupäevaks, mil pidi toimuma korraline istung ja soovime arutada teemasid, mis puudutavad Valga lasteaedade toitlustamislepingu lõpetamist ja uue hanke väljakuulutamist, lubatud Priimetsa spordihoone ehitamist, mille valmimine on selgelt suure küsimärgi all, sest töövõtja on maksejõuetu, ning teemasid, mis puudutavad Valga vallavarasid ja kõrget inflatsiooni.

Praegusel ajal öelda, et pole mida arutada? Eelarve, energiakulud, inimeste toimetulek, kokkuhoid…

Meie, volikogu liikmetena oleme saanud kõik rahvalt mandaadi ja esindame oma valijaid ning seisame nende eest. On aeg võtta jalad kõhu alt välja ja tööle asuda! Me ise peame raskele talvele vastu minnes otsustama ja vastutama Valga valla käekäigu eest. Keegi teine seda meie eest tegema ei tule. Ei tule ei peaminister, ega ka peaingel Miikael.

Hea Valga vallavolikogu esimees

Head Valga vallavolikogu liikmed

Käes on rasked ajad ja ees terendab tume tulevik. Samas ka peale igat vihma paistab ükskord päike. Maailma poliitiline olukord on pinev ja raske on ette ennustada, mis meile tulevik toob. Tahest tahtmata mõjutab selline ebakindlus ka meid siin Valga vallas – teeb ju meidki ärevaks kiirenev inflatsioon ja kõrgenenud energiahinnad.

President Lennart Meri on 1997. aastal öelnud, et olukord on sitt, kuid see on tuleviku väetis. 2019. aasta veebruaris mõeldi, mida võiks president Lennart Meri öelda sellest 22 aastat hiljem. Tööandjate konverentsil kõlas Anu Lambi abil aga järgmine lause “Täna ütlen ma: olukord on roosiline, kuid see on tuleviku kõdu. Meil on hea olla, meil on mugav olla, kuid see mugavus, liigne rahulolu tähendab lõpu algust -, mõnusast diivanist võib saada meie hauakivi. Meie tänased mõtted ei ole suunatud tulevikku või on suunatud tulevikku vaid sel moel, et meil viie või kümne aasta pärast oleks toanurk soe ja värske piim laual, kuid need on varblase unistused – ja rahvas nii ei saa. Rahva suuruse määrab ära tema unistuste suurus ja kui me unistame vaid keskküttest ning pastöriseeritud piimast, siis – armsad sõbrad – ei saa me neidki.”

Mida rohkem ma selle lause peale- nüüd kolm aastat hiljem mõtlen, seda rohkem saan ma aru, et see sobib kirjeldama Monika Rogenbaumi juhitud Valga vallavalitsust. Vallajuhtidel on hea olla, neil on mugav olla – kuid sellest soojast toolist võib saada meie valla hauakivi. Vallavanem rabab üksinda ja serveerib igas valdkonnas uusi õigustusi, sest ülejäänud valitsus on küündimatu ning neid peab näiteks volikogu istungil kogu aeg katma ja kaasa aitama.

Järjest enam tuleb teha tööd ettevõtete ja investeeringute toomisega meie valda. Vallavanem ütles komisjonis, et ettevõtted soovivad häid teid ja head internetiühendust. Vaadates meie tänast valda, siis me ei suuda neile seda elementaarset pakkudagi, kuna väidetavalt pole meil lihtsalt raha. Hea vallavalitsus, mul on teile uudis. Eestis ja maailmas pole raha veel otsa saanud! Aga selleks, et raha meie valda tuleks ja me seda valla heaks kasutada saaksime, selleks tuleb vaeva näha ja tööd teha.

Järjest enam tundub et ka meie vallajuhtide mõtted ei ole suunatud tulevikku või on suunatud vaid sellel moel, et me viie või kümne aasta pärast kuidagi eksisteeriks.

Olen täheldanud, et Valga vallal on pikemat aega probleem hangete ja hankelepingute täitmisega. Täna olengi teie ees, et rääkida, mis on otsute tegelik olukord – juhuks kui te siiani pole seda veel märganud. Mõtlen siin just lepingute kaootilisi muutmisi ilma, et see oleks Valga inimesele kasulik. Näiteks üsna lühikese aja jooksul on Valga vallavalitsusele esitatud kolm taotlust hankelepingute maksumuse muutmiseks. Kõik taotlused tuginesid olukorrale maailmas, mis on iseenesest mõistetav. Taotlejateks olid Atko bussid – kes sõidutab meie Valga linna elanikke, Gurmann – kes toitlustab meie tulevikku ehk meie lasteaialapsi ja  Marico Metall – kes tegeleb jäätmekäitlusega. Nendest kolmest eelistas Monika Rogenbaum asevallavanema Maarja Mägi venna juhitud firmat Marico metall ehk siis vallavanem eelistas selgelt prügila toimimist, selle asemel, et lahendada ära lasteaia toitlustamise probleem. Kindlasti mäletate te kõik maikuu istungit, kus vallavanema ja Maarja Mägi ettekandes kõlas probleemilahendus, mis pidi toimuma paari nädala jooksul. Oktoober on ukse taga kuid tulemusi pole ja põhjenduseks saadetakse meile kõigile millegipärast Põllumajandus- ja Toiduameti kiri, kuidas kõik vastab nõuetele. Võin ausalt öelda, et ma ei ole isegi enam üllatunud vaid lihtsalt kurb, kuidas meie laste, meie tuleviku, meie valla elanikega käitutakse. Näitab see ju tegelikult vaid vallavalitsuse suhtumist, kus küüned omade poole hoitakse ja teised vaadaku ise kuidas hakkama saavad ja kui ei saa, siis no eks me lõpetame lepingu ja leiame uue keda kottida.

Teha on palju, kuid tehakse aina vähem. Praegu veel lubatakse, kuid varsti ei saa sedagi. Olen kindel, et Priimetsa kooli lapsevanemad ootavad siiamaani enne valimisi kiirustades lubatud võimlat – mida aga ei tule. Järjest vähendatakse objekti suurust ja taaskord on muudetud hankelepingut ning nagu näha, siis objekt lihtsalt seisab. Või on meil varsti uus murekoht, mis vajab mõnisada tuhat lisaraha ning objekt mida üleval pidada, kuid sisulisi probleeme see ei lahenda. Olen kindel, et siiamaani oodatakse Valga Põhikooli ujula laiendust just algselt lubatud mahus. Jällegi teevad tänased valitsejad midagi ära, et saaks lihtsalt protsessi käigus ilusaid sõnu rääkida. Tänavate remondid ja tambre tee – on ju selgelt näha, et tehakse tegemise pärast, et saaks öelda – aga me tegime. Teemadesse mitte süüvimata, probleeme edasi lükates ja näiliselt lahendades maksame me ju nende objektide eest lõppkokkuvõttes kordades rohkem, kui algselt planeeritud. Kohe korralikult tehes ja edasi minnes saaksime me kõik juba nautida paremaid teenuseid ja suunata enda energia muudele lahendust vajavatele objektidele. Lõpuks olemegi kahaneva linnaga ja hajaasustusega väikevald kuhu pole midagi vaja.

Mul on kahju, et see pole enamus vallavolikogu liikmeid häirinud. Loodan siiralt, et kõik Valga vallavolikogu liikmed teenivad ennekõike ikkagi Valga valla elanike huve. Tulles tagasi  Lennart Mere tsitaadi viimase lause juurde võib ju sellegi Valga valla konteksti sõnastada ja öelda, et valla suuruse määrab ära tema unistuste suurus, ja kui me unistame vaid kahanevast vallast ning omade eelistamisest, siis – hea vallavolikogu, ei saa me neidki.

Esimese asjana tuleb taastada stabiilne valla juhtimine. Siinkohal on oluline kõikide osapoolte koostöö, mis ei saa väljenduda vaid tühjas jutus, vaid reaalsetes tegudes. Valga vald ei saa areneda, kui üks pool pidevalt tööd halvab. Stabiilsusest algab kõik- energia ja teadmised tuleb suunata oma kodukoha arendamiseks, mitte teiste halvustamiseks. Mida oleme lubanud, seda ka teinud, kuid palju on veel teha! Viime lõpuni Valga Põhikooli ujula ja veekeskuse ehitamise, sealjuures võimaldame tasuta ujumise paljulastelistele peredele, pensionäridele ja puuetega inimestele. Projekteerime ja ehitame Valgast pärit esimese olümpiavõitja Alfred Neulandi nimelise multifunktsionaalse spordi- ja kultuurikeskuse, mida saavad kasutada nii spordiklubid, kooliõpilased kui ka kultuuritegelased. Pean oluliseks kiirendada ka asjaajamist vallamajas. Selleks lubame, et kirjadele, taotlustele ja pöördumistele vastatakse poole kiiremini ehk 30 päeva asemel 15 päevaga. Koostöös Jalgpalliliiduga viime alustatu lõpule ja ehitame jalgpallihalli Valga linna, aadressile Kuperjanovi 99. Jätkame kõikides vanuseastmetes kvaliteetse hariduse pakkumist. Korrastame ja muudame kaasaegseks Pedeli virgestusala rannapiirkonna. Rajame uusi kergliiklusteid, et luua võrdsed tingimused kõigile liiklejatele. Teeme korda Tambre tee. Taastame ettevõtluse ümarlauad, kus osalevad ettevõtjad ja vallavalitsuse töötajad.

Väga oluline on ka tasakaalu leidmine linna ja maa vahel Valga vallas. Teatavasti moodustus Valga vald alles oktoobris 2017 ning vallavalitsus alustas ametiasutusena tööd 2018. aasta algusest. Paljugi ei ole uues omavalitsuses veel lõplikult paika loksunud. Soovime tegusa ja sidusa kogukonna toel aktiivselt kaasata elanikke valla arendustegevusse. Vallavalitsuses olles käivitasime avalikud arutelud, kindel kavatsus on jätkata kohtumisi vallarahvaga ja osaleda kogukondlikel koosviimistel, et saada tagasisidet vallavalitsuse tegevusele. Kogukondade koostöö üle valla ning avatud partnerlus on jätkuvalt tähtsad. Nõnda peaks kokkuvõttes välja kujunema ka valla ühtsem ja tugevam identiteet.

Loome valla elanike jaoks väärika ja jätkusuutliku elukeskkonna!

Me ei kavatsegi mõelda Valga vallast kui ääremaast, vaid püüame ära kasutada kõiki oma võimalusi ja eeliseid. Ja neid pole sugugi vähe.

Käesoleva aasta jaanuaris, küsis ajakirjanik Katrin Lust minult Valga vallavanema arvamust—mis kasu on Valga vallale hooldekodudest?

Katrin Lust oli tegemas Kuuuurija saadet Paju hooldekodust ja esimese hooga vastasin, et  kohalik omavalitsus peab hoolt kandma abivajajate eest ning lisaks on hooldekodud Valga vallas suured tööandjad, tuues paljudele peredele leiva lauale.

Hetk hiljem sain aru, et tuntud ajakirjanik on mind lõksu püüdnud. Katrin Lust esitas kohe hulgaliselt avalikult kättesaadavaid dokumente, kuidas avalikest vahenditest „kinni taotud“ hooldekodud ei ole toonud omanikule –  Valga vallale – mitte mingit majanduslikku tulu. Niisiis hakkasingi uurima oma eelkäijate otsuseid ja sukeldusin süvitsi dokumentidesse.

https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=240273&fbclid=IwAR2tukipKN0TDlQNtiQPDFMfc501CXKIu_25hhYKpjikYLKKF8lXonP1rKE

Tänaseks on seesama saade viinud mind ja Kanal2 kohtupinki, kuna Monika Rogenbaum solvus kriitilise suhtumise pärast.

Tõlliste vald asutas 1998. aastal MTÜ Paju Pansionaadid ja andis ühingule ajaloolise Paju mõisa.

Ühingu asutamislepingus oli tingimus, et tegevuse lõpetamisel või müügil kuulub vara vallale tagastamisele. Kindlustamaks/tagamaks kontrolli ettevõtmise üle, oli põhikirjas algselt  ette nähtud kaks liiget ja uusi liikmeid sai vastu võtta ainult üldkoosoleku– ehk samade liikmete otsusega. Valdade ühinemise ajal 2017. aastal võeti eeldatavasti ühingu liikmeks veel neli endise Tõlliste valla funktsionääri. Ehk tänase Valga valla osalus lahustati viiendikuni ja kõiki otsuseid saavad langetada just need toredad inimesed. Ka selle viimase ja õige karmi otsuse, et vara kuulub MTÜ liikmetele, mitte enam vallale.

Taheval aga leidsin midagi, mis on lausa uskumatu. Kas tegu oli kohaliku omavalitsusega, millele kuulus hooldekodu, või hooldekoduga, millele kuulus kohalik omavalitsus?

Nimelt oli Taheva valla eelarve konsolideeritud, ehk ühendatud SA Taheva Sanatooriumi eelarvega ja kogu valla kulud olid 1,6-2 miljonit eurot, siis hoolekandeasutuse eelarve moodustas sellest ligi miljoni. Ka Kuuuurija saates avaldatud Taheva valla 2017. majandusaasta aruandest paljastub šokeeriv tõde,  et valla pangakontol olev raha kanti lihtsalt hoolekandeasutuse arvele.

Taheva oli 700 elanikuga väike vald ja tööga olid hõivatud umbes 255 valla kodanikku. Neist pea 90 töötasid valla palgal ja isegi täna ei ole hooldekodu asukatest kolmandikki Valga valla kodanikud.

Valga vallavanemana nägin, kuidas tegelikult ei ole võimalik valla eelarves suuri muutusi teha– vaja on teed korras hoida ja koole üleval pidada.

Taheva vallas aga liigutati sõrmenipsuga ja minu arvates toonase vallavanema Rogenbaumi poolt ainuisikuliselt suuremat osa valla rahadest oma huvidest lähtuvalt.

Just nimelt oma huvidest! Esitan lihtsa küsimuse –-kas valla rahvas oleks hääletanud selle poolt, et metsamüügist saadud raha—umbes 200 000 eurot—hooldekodule anda või osta paar autot hooldekodule? Kinkida ära 17 hektarit maad koos hoonetega?

Meie valitsus algatas kaasava eelarve ehk armas rahvas saab valida kuhu nad sooviks paigutada 50 000 eurot. Taheva vallas kodanikud kaasa rääkida ei saanud, vaid valla vabad vahendid paigutati kõik niinimetatud sanatooriumisse.  Hargla kooli ventilatsiooni ei soovinud toonane vallavõim korrastada, vaid suunas vabad vahendid jällegi hooldekodusse. Nüüd tuli leida Valga valla eelarvest 32 000 eurot ja asi lihtsalt ära teha.

Veel parem näide on kuidas Taheva vallal oli 2017. aasta alguses raha üle 400 000 euro aga juba paar kuud peale valdade ühinemisi oli Taheva eelarve üle 10 000 euroga rahandusameti andmeil miinuses. Nimelt tegi 2017 detsembris värske ühinenud Valga volikogu liige Monika Rogenbaum ettepaneku eraldada täiendavad summad Hargla koolile toolide ostuks ja selgus, et Taheva rahakott on tühi!

Kui palju on Valga kodanikke Paju ja Taheva hooldekodudes?

Monika Rogenbaum on öelnud, et hooldekodu tasud peavad olema võimalikult taskukohased. Nõus, aga mille pärast peab Valga vald doteerima teistest valdadest pärit klientide suurt mahtu? Kui pärisin vallavanemalt, Taheva ja Paju hooldekodu juhtfiguurilt Monika Rogenbaumilt aru siis ta vastas et ei tea!! Ma arvan, et ta teab väga hästi, et Valga kodanike osa hooldekodu ja asenduskodu klientide seas ei ulatu 20-30%-ni. Ehk näiteks kui Tahevale ehitati uus asenduskodu 320000 euro eest ja seal elab vaid 3 last Valga vallast, siis see paneb mõtlema investeeringute mõistlikkuse üle.

Hooldekodusid ei likvideerita ning töökohad ja hoolekanne peab säilima.

See kõik on ajalugu ja ma saan aru, millist kasu vananevas ühiskonnas või ääremaal hooldekodud toovad. Tegemist oleks ju igati kasuliku ning tarviliku ettevõtmisega, kui seda asja korralikult ajada. Vallarahvas saab tööd ja hooldekodu kohtadest on Eestis tõsine puudus.

Käesoleva aasta mais avati Helmes 160 kohaline erahooldekodu, millest kirjutas ka Tähelepanuväärne ja õpetlik lugu, kuidas rahastati hooldekodu rajamist. Hooldekodu ehituse maksumus oli kokku 1,16 miljonit eurot, millest 150 000 eurot saadi PRIA-lt, 210 000 eurot oli ettevõtja omaosalus ja 800 000 eurot koguti Crowdestate’i ühisrahastusplatvormil investorite finantseeringuna. Investoritele pakuti umbes 12% intressitulu ja juba valmis hooldekodu on valmis rahastama Swedpank.

Valgas on vaja panna rahva rahade eest ehitatud hooldekodud kogukonnale kasu tooma, mitte ainult väikese seltskonna huvisid esindama. Hinnanguliselt on tegu umbes kahe miljoni euroga, mis hetkel on sisuliselt valgakatele kasutult „pansionaatidesse“ ja „sanatooriumitesse“ kanditud.

Minu ettepanek uuele „avatud valitsemisstiiliga“ vallavõimule on lihtne! Moodustame erikomisjoni ja selgitame, kuidas saaksid kõik valgakad kasu suurest hooldekoduärist. Hooldekodusid ei likvideerita ja töökohad ning hoolekanne peavad säilima. Samas aga on fakt, et nende vahenditega, mis seni on meie vallas hooldekodudesse maetud, oleks paljud mured Valgas lahendatud. Avame silmad ja töötame selle nimel, et Valga vald ja meie enda inimesed oleksid paremas positsioonis.

Veebruari lõpus aset leidnud volikogu istungil võeti vastu Valga valla 2021. aasta eelarve, mis peab teenima valda ja selle elanikke parimal võimalikul viisil ning edendama samas vallavalitsuse eesmärke. Tegemist on ametis oleva vallavalitsuse esimese eelarvega, seni pidime lähtuma eelmise koosseisu omast. Arvan, et meie «esimene lapsuke» on hästi välja tulnud ja näitab, et valla rahaasjad on heas korras ja tasakaalustatud.

Toon välja mullused säravaimad saavutused ning annab ülevaate mahukamatest töödest, mis alanud aastal Valga vallas ees seisavad.

See oli ilmselt saatuslik kokkusattumus, et Valga vallavanemaks valiti mind kõige sügavama kriisi tipus: täpselt samal päeval, 13. märtsil, mil vabariigi valitsus kinnitas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ette nähtud eriolukorra abinõud. Seega asus uus vallavalitsus ametisse täiesti enneolematus olukorras, millega tuli end ülikiirelt kurssi viia ja ruttu tegutseda – pea ees vette hüpata ja ujuma hakata.