Lemmikloomade varjupaiga teema Valgas pole kaugeltki päevakorrast kadunud, kuigi väga paljud kohalikud elanikud on avaldanud meelt varjupaiga sulgemise vastu. Sellekohasele petitsioonile on kogunenud juba üle 2700 allkirja. Vallavalitsus on aga otsustanud taaskord rahva arvamust ignoreerida ja nagu näitas viimane vallavolikogu istung – ka naeruvääristada.

Ennekõike pean silmas vallavanema vastuseid mu tosinast sisulisest küsimusest koosnevale arupärimisele. Vaevumata kaasa mõtlema ja esindades pesuehtsa bürokraadi mõtteviisi, luges kriminaaluurimise all olev vallavanem lihtsalt ette punkte loomapidamise eeskirjast ja rõhus vaid omanike vastutusele. Tema loogika kohaselt tuleks ka politsei likvideerida, sest seadusega on ju õigusrikkumised keelatud!

Toon vaid ühe näite vallavanema lihtsustatud arusaamadest. Kasside püüdmise ja Valgast Tartusse transportimisega pole tema arvates mingit probleemi, sest selleks tellib vald puurid ja laadib need koos näiteks  haiglaravile sõitvate inimestega autosse; mingid allergiad ega kasside võimalikud tõved pole seejuures takistuseks! Ei näe ta probleemi ka selles, et puurid ja transport lähevad samuti midagi maksma. Ja ilmselt hoitakse kinnipüütud loomi kuni auto väljumiseni vallavalitsuse koridoris? Ühesõnaga on asi täiesti läbi mõtlemata. Kui regionaalminister Piret Hartman tõstatas hiljuti koduta lemmikloomade steriliseerimise kui reguleerimist vajava teema, siis Valga võim on sellisest arusaamast küll valgusaasta kaugusel.

Rääkimata sellest, et allavett lastakse kõigi vabatahtlike ja varjupaiga töötajate aastatepikkune tegevus. Kui koduta koerte jaoks ei oska vald üldse mingit lahendust pakkuda, siis varjupaigas tehti nende heaks suurepärast tööd: näiteks 2021. aastal jõudis 49 koerast tervelt 24 tagasi oma koju ja 21 leidsid endale uue pererahva või 2023. aastal, kus varjupaika toodi 60 koera, kellest tagasi koju 35 ja uue omaniku 22 kutsat. Kõike ei saa ju rahas mõõta! 

Volikogu istungil oli ka üks positiivne külg: paljud loomasõbrad olid tulnud oma meelsust näitama ja tõestama, et kogukond ei lase endast niisama üle sõita. AITÄH TEILE! Loodetavasti jätate te meelde, kes ja kuidas teie huve esindab, ja teete järgmistel valimistel vastava otsuse. Seda saangi minu poole pöördunud headele inimestele praegu soovitada. Samuti kutsun üles tänagi oma meelsust julgelt avaldama ja saatma oma arvamused otse vallavalitsusele ja alltoodud volikogu liikmetele.

Austatud vallavanem, Monika Rogenbaum

Lõuna-Eesti Postimehe 05.06.2024 artiklis 1 kajastatakse, et kahetsusväärselt lõpetab Valga
vald Teie ja Kaupo Kutsari soovil ning otsuse läbi koostöö Valga loomade varjupaigaga ning
kavatseb edaspidi osta teenust Tartust, mis on väidetavalt odavam ja toob ilmselt õnne Valga
vallavalitsuse õuele. Kindlasti saab siin tõmmata paralleeli Valga Haigla sünnitusosakonna
sulgemisega ning nentida, et soov maakonnakeskuse ja tõmbekeskusena tegutseda hõlmab
endas ka teenuste säilitamise vajadust, isegi siis, kui Exceli tabelis on võimalik paar eurot
kokku hoida. Vastasel juhul, kui me seda ei mõista, oleme varsti sulgemas järgmisi koole,
lasteaedu, vallapunkte, kultuurimajasid jne teenuseid, mida suurlinnades oleks mastaabi ja
viltuse matemaatika tõttu odavam pidada.

Valga vallavalitsusel on inimeste murede tõrjumise kõrval küpsenud plaan teha 1:0 ka hätta sattunud loomadega.

Lemmikloomade varjupaik on tegutsenud maakonnas ainsana juba 17 aastat ja selle toetamist ühekordsete või püsiannetustega peavad oluliseks paljud inimesed nii Valgamaal kui mujal Eestis, mina nende seas. See võimaldab mitte üksnes päästa elu ja tervist (nii loomadel kui inimestel!), vaid ka anda uus võimalus koduta jäänud loomale, kes ise ei saa enda heaks midagi teha. Eks inimeste aitamisega ole ju samuti – ikka toetame neid, kes muidu toime ei tule. Ja ühtviisi on see ka kohaliku omavalitsuse vastutusel.

Kui seni sai varjupaika majandav MTÜ vallalt lepingu alusel baastasu töötajate tasustamiseks, siis kuu aja pärast tuleb tegevus lõpetada, kuna uut lepingut pole sõlmitud. Kuuldavasti plaanib vallavõim hakata teenust ostma hoopiski kaugemalt Tartust, uuritud on võimalusi ka Võrust ja Viljandist.

Kujutlegem aga näiteks vanainimest, kelle koer on jõudnud kusagile 80 km kaugusele varjupaika – kuidas see memm või taat peaks oma lemmiku sealt ära tooma? Või mis saab nendest „ülearustest” kutsikatest ja kassipoegadest, keda raha säästmise eesmärgil on seni alatihti varjupaiga ukse taha sokutatud? Head Valgakad, mul on teile soe soovitus- edaspidi  võite kõik kiisupojad ja hulkuvad koerad viia otse Valga vallavalitsuse ukse taha! Puiestee 8, Valga linn.

Loomade hoidmise-ravimise kõrval tegeleb varjupaik ka operatiivselt väljakutsetega. Kuidas hakkab see siis toimuma, kui abi peaks tulema Tartust? Mis saab juba vabatahtlike rahadega tehtud investeeringutest? Või kes hakkab hoidma edaspidi kontrolli all tänavakasside kolooniaid, milles viimaste aastate pingutused on lõpuks märgatava positiivse tulemuse andnud. Küsimusi on rohkem kui vastuseid! Arvestades, et varjupaik saab mitusada väljakutset aastas, ei kujuta nende tegevuse lõpetamist Valgas ettegi.

Valga vallavolikogu liikmena olen olukorrast täiesti hämmingus ja minuni on jõudnud palju küsimusi ka vallakodanikelt. Esitan vallavalitsusele arupärimise ja kindlasti jagan infot ka teiega!

Õudusega loen uudiseid oma kodukohast Valgas, kus üks vägivallajuhtum järgneb teisele. Seekord on traagiliste sündmuste keskmesse sattunud Valga põhikooli teismeline tütarlaps, kes on lühikese aja jooksul kahel korral langenud füüsilise rünnaku ohvriks. Kuna Valga põhikool on ka minu haridusteel olulist rolli mänginud, siis puudutab kõik see mind vahetult.

Julgen arvata, et märtsikuu lõpus koolimajas juhtunu, kus kaks kaasõpilast tütarlapse kallal vägivallatsesid (selle asemel, et appi minna, mitmed õpilased filmisid juhtunut) ja eelmisel nädalal kooliteel samale tüdrukule toimunud kallaletung kolme maskis isiku poolt on omavahel seotud. Loomulikult selgitab uurimine välja lõpliku tõe, kuid keeruline on vastupidist eeldada.

Puudu direktor ja tugispetsialistid

Kuna juhtumid on niivõrd traagilised, olen sellest asjaga kursis olevate inimestega rääkinud, et taustsüsteem enda jaoks lahti mõtestada. Sellised asjad ei juhtu üleöö. Juurpõhjusi tuleb otsida juba eelmise kooliaasta lõpust, kui töölt lahkus kooli direktor ja kelle asemele ei ole suudetud uut juhti leida. Lisaks on viimasel ajal töölt lahkunud kolm väga silmapaistvat töötajat, sealhulgas haridustehnoloog, ja üks armastatud aineõpetaja, kes oli alles mõni aasta tagasi aasta aineõpetaja nominent. Koolid otsivad võimekaid direktoreid tikutulega taga ja Valga vald kui koolipidaja selle küsimusega aktiivselt lihtsalt ei tegele. Vahelepõikena märgin, et juhita on ka Valga Priimetsa Kool ning Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus.

Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et rohkem kui 700 õpilasega koolil puudub nii psühholoog kui ka sotsiaalpedagoog ehk esmajoones ennetustööga tegeleva tugipersonali osas haigutab suur ja sügav auk. Tagatipuks ei ole Valga põhikoolis alates mullu sügisest klassijuhatajatunde, kus õpilased ja õpetaja saaksid vahetult päevakajalisis teemasid arutada.

Koolipidaja on teadupärast kohalik omavalitsus ja Valga vallajuhtide apaatsest suhtumisest annab märku tõsiasi, et vallavanem ega hariduse eest vastutav abivallavanem ei ole küsimusega tõsiselt tegelenud. Probleemi tõsidust adus adekvaatselt aga Valga vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Ester Peterson, kelle eestvedamisel korraldati asjaomaste inimeste kaasamiseks ümarlaud. Kuuldavasti oli politsei esindaja seal äärmiselt kriitiline, sest nende varasemaid soovitusi ei oldud piisaval määral rakendatud. Tagajärg on käes ja praegu tuleb tegeleda tulekahju kustutamisega.

Pärast esimest vägivallajuhtumit eemaldati koolist kaheks nädalaks 11 õpilast, kes olid intsidendiga seotud. Olen sama meelt nende lastevanematega, kelle hinnangul lubati otseselt vägivallatsemisega seotud noormees ja neiu liiga vara õppetööle tagasi. Mul on raske uskuda, et nad nii lühikese ajaga meeleparanduse läbi tegid ja käitumist otsustavalt parandasid.

Õpilastele tuleb tagada turvatunne

Võib vaid ette kujutada, mida tunnevad ülejäänud Valga põhikooli õpilased ja kohalikud noored, kes ei julgegi enam võib-olla tänavatel üksinda liikuda. Kolmapäeval tüdrukule kallale tunginud maskides isikutega tuleb võimuesindajatel otsustavalt tegutseda ja kui tegemist on õpilastega, siis nad koolikeskkonnast tükiks ajaks kõrvaldada, et tagada kaasõpilaste turvatunne. Psüühilise erivajadustega lastele on Eestis olemas vastavad õppeasutused, kus neile personaalselt tähelepanu pööratakse.

Kahetsusväärsel kombel on koolivägivald on tõsine probleem mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes teistes riikides üle maailma. Eestis on viimastel aastatel olnud murettekitavaid juhtumeid, mis on toonud esile koolivägivalla probleemi ulatuse. Väidetavalt kannatavad 10-20% algkooli õpilastest ning 5-10% keskastme õpilastest süsteemse kiusamise all. Eestis on sõltuvalt uuritud vanuseastmest kiusuohvriks iga viies, mõnes koolis või kooliastmes lausa iga neljas laps.

Oluline on pakkuda koolidele ressursse ja programme, mis aitavad ennetada kiusamist ja vägivalda ning toetada ohvreid. Samuti tuleb tagada, et koolikeskkond oleks turvaline ja toetav, ning luua süsteemid, mis võimaldavad õpilastel turvaliselt ja konfidentsiaalselt teatada väärkohtlemisest.

Olen ka varasemalt tähelepanu pööranud haridusteemadele Valga vallas:

KAOS VALGA HARIDUSELUS | Augustikuu alguses olid veel pooled valla koolid ilma juhita.

Õpetaja – tühjaks pigistatud sidrun

Ukraina sõjapõgenike abistamiseks mõeldud regionaalministri määrus Ukraina sõjapõgenikele vältimatu abi andmise kulude kohaliku omavalitsuse üksustele hüvitamise tingimused ja kord on ettenähtud ainult otseste kulude katmiseks kohalikele omavalitsustele. Lisaks saavad KOV-d 90-100 eurot iga põgeniku eest just täiendavate halduskulude katteks.

Kui vald on lisatöö eest ametnikele tasud maksmata jätnud siis milline on tööaja arvestus?

Allain Karuse kirjutab:

Valga võimuliidus ei tunta vennaarmu, isegi mitte jõuluajal.

Nagu juba varasemast teada, julges mõni Valga 2.1 liige kritiseerida otse ja ausalt omaenda valimisliidu ja vallavalitsuse halba tööd. Kättemaksu ei tulnud kuigi kaua oodata. Äsjasel vallavolikogu istungil loeti krooniks kõigele ette umbusaldusavaldus volikogu aseesimehele. Kusjuures see tuli enneolematul moel omaenda valimisliidult! Ka põhjendus umbusaldusele oli uskumatu: „poliitiline olukord on muutunud”. Kuigi kõik teavad, et põhjuse andis hoopis tõe väljaütlemine.

Üldse pakkus see viimane volikogu istung palju omapärast. Juba jõuti tutvustada uut volikogu aseesimeest ja vallavalitsuse liiget EKRE ridadest. Küsimusele, milliseid oma valimislubadusi saavad nad nüüd koalitsiooni võetuna ellu viia, ei olnud neil aga vastuseks midagi öelda. Sest juba eelmisel koalitsioonil olevat olnud kõik samasugused lubadused ja eesmärgid kui EKRE-l. Nüüd jääb küll täiesti arusaamatuks, mille pärast siis EKRE oravate ja sotsidega nii hirmsasti Toompeal sõdib.

Vallavõimu töökultuur on langenud juba alla nulli. Vallavanem näiteks ei suvatse osa võtta komisjonidest ega vastata volinike küsimustele. Kui talt uuriti, millal saavad lapsed lõpuks kasutada  Priimetsa kooli spordisaali, siis teatas Rogenbaum, et inventari hange on välja kuulutatud ja vaadake ise hangete registrist järele. Revisjonikomisjon ootas teda aga asjata, sest vallavanemal polevat maal olnud internetti!

Tegelikult oleks juba ammu aeg loobuda koroonapandeemiaga tulnud kommetest ja hakata saadikuid istungiteks kokku kutsuma. Tahaks loota, et uus aasta toob Valga võimukoridoridesse mõne muudatuse ka paremuse poole.

Kui 1. september on ukse ees ja mitte üksnes koolimajad, vaid ka seal ametis olevad töötajad peaksid olema valmis õpilaste saabumiseks, siis Valga valla kohta seda paraku öelda ei saa. Meie kuuest koolist olid täpselt pooled veel augusti alguses ilma juhita ja karta on, et see omakorda mõjutab koolikorraldust kauemaks kui esimese koolipäevani. Kuidas aga kajastub see kooli personali meeleolus ja motivatsioonis?

Tegelikult kirjutasin sellest juba möödunud talvel (siin ja siin) , kui tõdesin, et vallavõimu ükskõiksus siinses hariduselus toimuva suhtes on tekitanud paljudes õpetajates frustratsiooni ja soovi leida endale uus amet. Poole aasta jooksul pole asjad paremaks läinud, pigem aina hullemaks. Koolide mured ei häiri endiselt vallavalitsust, vastupidi – seal näikse läbi suve valitsevat sügav puhkusemeeleolu. Näiteks pole siiani volikogu ette toodud haridusstrateegiat, mida on juba kaks aastat aina lubatud. Elame küll muutuvas maailmas, aga Valga vallavalitsejatel puudub vaade tulevikku.

Valla suurim, Valga Põhikool jäigi ilma direktorita, nagu oli kevadel karta. Konkurss uue koolijuhi leidmiseks aga luhtus vaid paar nädalat enne õppeaasta algust. Samuti andis alla Lüllemäe kooli direktor, väga pühendunud ja nõudlik koolijuht, kes ilmselt väsis piikide murdmisest vallavalitsusega. Õnneks küll sellesse kooli leiti uus juht. Ent Priimetsa kooli juhib edaspidi direktori asendaja.  Tulemuseks on nüüd see, et mitte ainult direktorit ei ole, vaid reaalselt soikunud on ka uute õpetajate ja tugispetsialistide otsingud täitmata ametikohtadele. Ei tahaks praegu olla nende koolide töötajate nahas, kes peavad praeguses ebakindlas seisus õppeaastat alustama.

Samuti mitte lastevanemate nahas – eks nemadki tunnevad muret, kuidas ja mida suudab kool pakkuda. Ja seda mitte ainult puuduvate pedagoogide tõttu. Lisaks tugispetsialistide leidmisele pole selgust selleski, kuidas hakkab sel õppeaastal käima õpilaste toitlustamine. Teatavasti peaks seda nüüd pakkuma Valga valla majanduskeskus, kuid see on alles loomisel ja õieti vist keegi veel isegi ei tea, mida see asutus endast kujutama hakkab. Majanduskeskus käivitus vaid juhi tööle asumisega, nädala pärast on kooliaasta algus, kuid siiani pole infot mis saab toitlustusest nii põhikoolis, kui ka lasteaedades. Alles praegu hakati otsima personali, nii et selleski valitseb suur ebakindlus. Nagu ka õpilaste ujumisvõimaluste osas, sest Valga ujula valmimise tähtajad kipuvad aina edasi lükkuma.

Ainus „vabandus” vallavalitsuse ükskõiksusele võiks olla see, et sarnast tegevusetust ei näidata sugugi ainult haridusellu puutuvas. Ei hakkaks siinkohal rohkem näiteid tooma, kui vaid see: lisaks koolidirektoritele oleme ilma jäänud ka linna kultuurikeskuse juhist ning seegi ei paista vallavalitsuse rahu kuidagi kõigutavat.

Paljud meist tahtsid viimaste nädalate jooksul nautida koos lähedastega jõuluaega, mina eriti koos oma vastsündinud beebiga. Andnud aga kunagi sõrme kohalikule poliitikale, ei pääsenud ma sellest nüüdki, sest juba mitme nädala vältel olen saanud murelikke sõnumeid ja telefonikõnesid oma koduvalla elanikelt.

Valga lapsevanemad kurdavad neis sõnumeis, et kohalik omavalitsus on neid lasteaias pakutava toitlustamisega juba rohkem kui aasta mõnitanud ja nüüd püüab koorida lisaks veel seitse nahka. Nimelt küsitakse aina kesisemaks muutunud toidu eest Valga lasteaedades uuest aastast kaks ja pool korda kõrgemat tasu kui seni. Isegi keskmist palka teeniva vanema jaoks on ikka väga suur vahe, kas lasteaiatoit maksab 48 eurot või tuleb selle eest välja käia üle 100 euro kuus. Kui ühest perest käib lasteaias näiteks kolm mudilast, siis on summa väiksepalgalistele selgelt üle jõu.

Ma väidan, et sellise meeletu hinnahüppe kutsus esile vallavalitsus ise, kuigi süüd püütakse ajada varasema toitlustaja kraesse. Seni pikaajalise lepingu alusel lasteaedu teenindanud OÜ Gurmannile võis küll olla etteheited, ent vald kui lepingu teine osapool ei teinud omalt poolt midagi koostöö lõpetamiseks. Kui lapsevanemad julgesid nuriseda, kiitis vald toitlustajat taevani, hetk hiljem loobiti kaikaid kodaratesse ja lõpuks ei võetud isegi jutule. Saa siis aru.. Maikuu volikogu istungil kinnitas vallavanem, et väljuvad lepingust, kuid tegelikult mindi aga rõõmsalt suvepuhkusele. Mingit varuplaani, mille olemasolu kinnitati samuti volikogus, pole kunagi olemas olnudki.

Kui toitlustaja palus kiiresti kasvanud kulude tõttu hinda tõsta, siis vallavalitsus mitte lihtsalt ei keeldunud, vaid jättis sootuks ettevõtjale vastamata. Kusjuures ühele teisele ettevõtjale, kes majandab jäätmejaama, tuldi hinnas vastu ja sel puhul ei olnud ringleva arvamuse järgi tähtsusetu see “pisiasi”, et ettevõtja õde on asevallavanem. Lõpuks ei jäänud toitlustajal muud üle, kui sellise kohtlemise peale vallavalitsusse plakatiga protesteerima minna ja jõudis nii isegi üleriigilistesse uudistesse. Seda oli ühtaegu kurb ja piinlik vaadata – nii harva, kui Valga üldse satub Aktuaalsesse Kaamerasse. Loodetavasti oli kõige enam häbi vallajuhil, kui ta juhtumisi ei pea end jumalaks, kes ei peagi lihtsurelikuga silmast silma suhtlema, rääkimata pöördumistele vastamisest.

Mis saab edasi?

Nüüdseks on Gurmann lepingust lahti öelnud ja alates 2.novembrist on asendustoitlustaja vahetunud lausa 3 korda! Hetkel toitlustab lasteaedasid korraga kaks toitlustajat ja pole arusaadav kes teostab kontrolli nende töö üle. Alles detsembrikuus hakkas vallavalitsus juba kiirkorras uut toitlustajat otsima. Ja millise tulemusega? Pakkumine laekus vaid ühelt huviliselt. Pole ka imeks panna, kui kõigile ettevõtjaile on teada vallavalitsuse suhtlemisstiil, mis ei meelita just koostööd tegema. Kui aga pakkujate vahel mingit konkurentsi pole, siis võib ju küsida ka kosmilist hinda. Nii ongi läinud. Vallamajast võib ju seisu põhjendada “erakorraliste oludega”, kuid tõele näkku vaadates tuleks tunnistada, et need olud on suuresti ise tekitatud.

Sama tuleb öelda uue toidupäeva maksumuse kehtestamise viisi kohta. Nagu teada, annab seadus lasteaia toidukulu päevamaksumuse otsustamise hoolekogu pädevusse. Valgas aga rikuti seadust ja mindi kõigi lasteaedade puhul hoolekogust täiesti mööda. Maksumuse otsustas seadusevastaselt vallavalitsus (võibolla et isegi vallavanem ainuisikuliselt). Seega ainuüksi niisuguse rikkumise tõttu ei saa vanematelt kõrgemat hinda küsida, sama seisukohta kinnitab ka Haridus- ja Teadusministeerium, kuhu vallavanem agoonias alles tagantjärele pöördus.

Kui kõik eelkirjeldatu oleks üksikjuhtum või asjatundmatu ametniku väike näpuviga, siis poleks sellest vaja nii pikalt kirjutadagi. Valga valla asjaajamises kipub aga samasugune muster aina korduma. Ometi on praegune vallajuht ju juhtinud valda juba rohkem kui tosin aastat! Kas varem siis ka seadustele läbi sõrmede vaadates?

On veel teine, võibolla sisulisemgi probleem. See puudutab inimestesse suhtumist ja oma valla elanike, sealhulgas laste ja ka ettevõtjate kohtlemist. Siin domineerivat stiili arvestades ei saa kuidagi tõsiselt võtta Valga praeguse võimuliidu loosungit „Stabiilne vallajuhtimine”. Ja lõpuks arvan ma, et kui võim hülgab lapsed, siis kaotab ta vähimagi usaldusväärsuse ja kirjutab ehk alla iseenda surmaotsusele.