Lauri Läänemets:
Jürgen Ligi on oma jutuga nagu uppuv aurik, millest kiirpaadid mööda sõidavad. Ligi ja Reformierakonna suurim probleem seisneb selles, et lisaks otsustusjulguse puudumisele, on nad kinni jäänud 2000`ndate algusaastatesse, kus piisas peenhäälestamisest.
Maailm on muutnud, Eesti on elanud läbi ajaloo suurima inflatsiooni, Reformierakond aga ei suuda oma poliitikat muutunud oludega kohandada.
Mõtlesin, et lükkan oma postituses ümber mõne Jürgen Ligi väite ja argumendi, selgus aga, et kogu tema intervjuu tekst on ümberlükatav või kahtluse alla seatav:
☑️Ligi väidab, et toiduainete käibemaksu langetuse hind on 500 miljonit eurot. Jätab teadlikult tähelepanuta, et ettevõtjad ja sotsiaaldemokraadid räägivad toiduainete põhigruppide käibemaksu langetusest- teravilja tooted, liha, kala, juurvili, piimatooted. Nende toodete käibemaksu langetus 9%-le on umbes 245 miljonit eurot ning on soovi korral saab tootegruppe kitsendada või laiendada.
Ligi retoorika ei ole usutav olukorras, kus valitsus vähendas miinuses eelarve tulusid 780 miljonit eurot ning suurendas kulusid miljardi võrra. Sellest igal aastal kulub 120 miljonit kõrgepalgaliste maksuleevendusteks. Reformierakonnal silm ka ei pilkunud kui riigieelarve tulusid vähendati, kuigi kõige jõukamad keerulistes oludes maksukingitusi ei vajanud.
☑️Ligi viitab rahvusvahelistele organisatsioonidele. Jätab aga kõrvale OECD ja IMFi praegused tähelepanekud, kus soovitatakse Eesti maksusüsteemi regressiivsust vähendada. OECD uuringud näitavad, et liiga kõrge ebavõrdsus ühiskonnas pidurdab majanduse arengut. Kui inimesed ei pääse arstile või ei saa head haridust, on nad tööturul lühemat aega ja majandus kannatab. Sellele osutab ka Riigikogu majanduskomisjoni konkurentsivõime ekspertgrupp.
☑️Ligi võrdleb võrreldamatut väiteks, et rikkamad võidavad käibemaksu langetusest enim. Ligi räägib riigieelarvest ning inimese makstavast rahasummast. Ülejäänud Eesti peab toiduainete käibemaksu langetust oluliseks, et vähendada elukalliduse mõju inimestele. Käibemaksu mõju maksukoormusena on madalapalgalisele 15%, kõrgepalgalisele vaid 5%.
☑️Rahandusminister väidab, et maksulangetus ei jõua hinda. Siiski on Euroopas näited, et maksulangetusest jõuab lõpptarbijani 70-100%. Lähim näide on Soome, kus äsjane 0,5% käibemaksu langetus jõudis inimesteni sajaprotsendiliselt.
Loomulikult on vaja selle nimel ka pingutada. Näiteks kaupmeestega kokku leppida, kes on teada andnud, et on selleks valmis. Kaupmeeste võit ei seisne selles, et nad ilmtingimata sooviks käibemaksu langetusest osa endale krabada nagu Reformierakond eeldab. Võit on palju lihtsam- kui toit on odavam, siis inimene ostab rohkem, seega on kaubanduskettide käive ka suurem.
☑️Süüdistused ettevõtjate osas on loomulikult eriti kohatud. Suured kaubanduspinnad omavad toidu hinnale olulist mõju, kuid esiteks oli Reformierakond see, kes lasi ettevõtlusvabaduse sildi all neid hooneid sellisena esitada. Teiseks aga küsin, et mis siin siis Ligi lahendus on? Me ei hakka ju kaubanduspidu lammutama?
☑️Retoorika, et algul toidu hind langeb aga siis hiljem ikka tõuseb on pealtnäha õige aga sisult täiesti vale. Kas keegi arvab, et kui vähendame käibemaksu ja leiva hind poes langeb, siis jääbki see hind järgnevaks sajaks aastaks samasuguseks? Ei. Inflatsioon ja muud tegurid tõstavad seda hinda täpselt samas loogikas edasi nagu oleks ka ilma käibemaksu langetuseta tõstnud.
Selles loogikas saavutab lõpphind ühel hetkel loomulikult maksulangetusele eelnenud taseme aga on jätkuvalt langetatud käibemaksu võrra odavam.
☑️Ligi teadmised on piiratud ka asjaolus, et sissetulek ja toidu hind piiravad tervisliku toidu tarbimist. Neid uuringuid on teinud Tervisearengu Instituut ning Regionaal- ja põllumajandusministeerium.
... Vaata rohkemVaata vähem