Oled sa kodanik või Riigikogu liige, aga sellised asjad teevad nõutuks küll.
Nimelt kirjeldab Riigikontrolli värske audit jätkuvat segadust Kaitseministeeriumi vastutusalas. Lepingute haldamises, kauba kohalejõudmise kontrollimises, varade arvelevõtmises ja inventuurides.
Ehk kõige lihtsamalt öeldes: riigil ei ole piisavalt usaldusväärset ülevaadet sellest, millised kaitsevarud meil on, mis mahus ja väärtuses need on, kus need asuvad ning kas arvestuses olevad andmed vastavad üldse tegelikkusele. Puuduliku arvestuse tõttu ei olnud võimalik kinnitada 1,2 miljardi euro suuruse varude saldo õigsust. Lisaks oli üle 60 000 varaühiku, kokku ligikaudu 300 miljoni euro väärtuses, jäetud õigel ajal korrektselt arvele võtmata. Kaitsevägi tegi tagantjärele 99,7 miljoni euro suuruse paranduse, kuid ei suutnud dokumentidega tõendada, mida ja mille alusel korrigeeriti. Ligikaudu 70 miljoni euro suurune risk võib aga jääda Eesti maksumaksja kanda.
See ei ole muideks esimene kord, sest juba eelmine audit oli ülimalt kriitiline. Asjad lubati korda teha, koostati tegevuskava ja räägiti vastutusest. Ometi leiab Riigikontroll nüüd taas süsteemseid puudusi ning hoiatab otseselt riigi raha ja vara väärkasutamise riski eest!
Hanno Pevkur on olnud kaitseminister alates 2022. aasta suvest. Tema tänane vastus on, et „asjad on vaja korda teha“ ja nii suurte süsteemide puhul võib eksimusi juhtuda.
Reformierakond on aastaid kinnitanud, et just nemad oskavad kõige paremini hoida nii riigi raha kui ka Eesti julgeolekut. Riigikontrolli audit maalib nende juhitud kaitsevaldkonnast küll hoopis teistsuguse pildi.
Julgeolek ei saa olla ainult järjest suurema summa eraldamist, vaid ka teadmist, mida selle raha eest osteti, kas kaup jõudis kohale, kus vara asub ja kes selle kõige eest vastutab.
... Vaata rohkemVaata vähem