Category

Valga vald

Category

Toon välja mullused säravaimad saavutused ning annab ülevaate mahukamatest töödest, mis alanud aastal Valga vallas ees seisavad.

Lõppenud aasta ei olnud sugugi mitte kerge jalutuskäik, vaid pakkus katsumusi ja raskeid hetki meile kõigile. Muidugi tõi aasta ka mulle palju uut, sealhulgas ametikoha vallavanemana koos vastutusrikaste ülesannetega.

Samas ei olnud enam võimalik vanamoodi edasi minna. Meil tuli hakkama saada teistsuguses olukorras ja teha mõndagi varasemast teisiti, ka seniseid harjumusi muutes. Paljugi oleks võinud minna paremini ilma koroonaviiruseta, aga tulime toime. Ise sain juurde hindamatuid kogemusi koos pühendunud meeskonnaga, kelle seas leidub inimesi, kes teevad sageli enamgi, kui neilt oodatakse.

Ei tahagi enam meenutada keerulisi hetki, olgu selleks kas või ajutine piirisulgemine või midagi muud, vaid võtta möödunud aastast kaasa kõik hea ja kasuliku. Õnneks saime suvel mõningast hingetõmbeaega, mis võimaldas edasiseks patareisid laadida. Nii saime ära pidada rea meeldejäävaid üritusi – nii linnas kui külades –, mida Valga vallas jätkus igale maitsele.

Koroonaepideemiast hoolimata ei jäänud elu sugugi seisma. Jätkasime Valga tööstus- ja ettevõtlusalade tugitaristu nüüdisajastamist, viies lõpule enam kui 1,2-miljonilise projekti, mis hõlmab tööstusalasid linna ümbruses. Oleme teadlikud ettevõtjate soovidest, milleks on eelkõige elamisväärse elukeskkonna loomine, vajalike teenuste olemasolu ja kiire teenindamine, ning anname vallavalitsuses selle kõige tagamiseks oma parima.

Tublisid ettevõtjaid meil õnneks jagub. Hiljaaegu selgusid järjekordsed Valgamaa ettevõtlusauhindade saajad. Märgiti ära ettevõtteid ja ettevõtluse edendajaid, kes oma aktiivse tegevusega kaasa aidanud piirkonna arengule. Nii teenis aasta teenindusettevõtte auhinna hotell Metsis – Valgas tegutsev eripärane perefirma on pakkunud kvaliteetset teenindust juba 15 aastat. Eriauhinna «Külastajate lemmik» pälvis Valga kohvik Johanna, kus on suurepärane tootevalik, imeline teenindus ning iseäranis hõrgud koogid.

Meil on veel paljustki rõõmu tunda. Valgas sai renoveeritud kaks suurepärast hoonet: koolimaja Vabaduse tänaval ja üürimajaks kohendatud arhitektuurimälestis aadressil J. Kuperjanovi 12, mis pälvis muinsuskaitseameti preemia «Aasta tegu». Need ilusad hooned rõõmustavad möödakäija silma ning kesklinn on nüüd senisest palju atraktiivsem nii kohalike kui ka külaliste silmis.

Kuidagi ei saa jätta mainimata tõelise ime sündi: see on kaksiklinna Valga-Valka piiriülene väljak ehk ühine linnasüda. Kahel pool piiri olev avalik linnaruum on väärt uudistamist ka praegu, aga kevade poole muutub see veelgi hubasemaks. Seal saab korraldada ühisüritusi ja mitmesuguseid muid tegevusi. Kindlasti hakkame nägema rohkesti külalisi piiril ühest riigist teise kiikumas, ühtlasi korraldame parema aja saabudes Valga-Valka ühise linnasüdame piduliku avamise. Tulge külla!

Suuri töid ja katsumusi jagub samas ka sellesse aastasse ning kergemaks ei lähe vähemasti tööalaselt midagi. Kaksiklinna keskuses ootab ees juba uus oluliste tööde etapp: ühise puhkeala korrastamiseks tuleb puhastada Pedeli paisjärved ja piiri ääres voolav Konnaoja liigsest taimestikust ning setetest.

Alustasime hiljaaegu ka Valga veekeskuse projekteerimist. Juba kahe aasta pärast on see ilmselt valmis ja saab vallaelanikele veemõnusid pakkuda. Veekeskus on ammugi oodatud ja sellest tuleb suurepärane koht, kus pere ja sõpradega lõõgastuda saab.

Ühtlasi teeme jõupingutusi, et tuua rohkem elu piirilinna uuele keskväljakule. Selleks on vaja pakkuda teenuseid, lisada atraktsioone ja leida otstarve ümbritsevatele hoonetele.

Oleme mõistagi koostanud uue aasta eelarve ning täiendanud üldist arengukava aastateks 2021–2025, mille sisu asumegi nüüd ellu viima. Samuti on paika pandud, millele kulutame riigilt saadud investeeringutoetuse, mille suurusjärk on 800 000 eurot. Aasta lõpuks jõudsime hanke pakkujatega lepingud sõlmida ning seega saame kohe uue aasta algul alustada mitmesuguste ehitus- ja remonditöödega. Need puudutavad lisaks linnale paljusid objekte – koolid, rahvamajad, korvpalliväljakud – Harglas, Lüllemäel, Õrus ja Tsirguliinas ning mitmeid teisi projekte, mida ei jõua siinkohal üles lugeda.

Väga oluline on ka tasakaalu leidmine linna ja maa vahel Valga vallas. Teatavasti moodustus Valga vald alles oktoobris 2017 ning vallavalitsus alustas ametiasutusena tööd 2018. aasta algusest. Paljugi ei ole uues omavalitsuses veel lõplikult paika loksunud. Soovime tegusa ja sidusa kogukonna toel aktiivselt kaasata elanikke valla arendustegevusse.

Usun, et sellele on kaasa aidanud ka avalikud arutelud. Vallavalitsuse liikmetel on kindel kavatsus jätkata kohtumisi vallarahvaga ja osaleda kogukondlikel koosviimistel, et saada tagasisidet vallavalitsuse tegevusele. Kogukondade koostöö üle valla ning avatud partnerlus on jätkuvalt tähtsad. Nõnda peaks kokkuvõttes välja kujunema valla ühtsem ja tugevam identiteet.

Me ei kavatsegi mõelda Valga vallast kui ääremaast, vaid püüame ära kasutada kõiki oma võimalusi ja eeliseid. Ja neid pole sugugi vähe.

Nagu teame, ei ole võitlus pandeemiaga veel võidetud, seegi on meie ühine katsumus. Aga talvise pööripäevaga sai murtud aasta pimedaim periood, päevad lähevad aina pikemaks ja valgemaks. Soovigem seda, et püsiksime jätkuvalt terved ja et maailm meie ümber saaks terveks. Siis täituvad ka töised plaanid ja isiklikud ootused. Uuel aastal uue hooga!

See oli ilmselt saatuslik kokkusattumus, et Valga vallavanemaks valiti mind kõige sügavama kriisi tipus: täpselt samal päeval, 13. märtsil, mil vabariigi valitsus kinnitas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ette nähtud eriolukorra abinõud. Seega asus uus vallavalitsus ametisse täiesti enneolematus olukorras, millega tuli end ülikiirelt kurssi viia ja ruttu tegutseda – pea ees vette hüpata ja ujuma hakata.

Arusaadavalt puudutas eriolukorraga kaasnev ajutine piirisulgemine piirilinna Valgat väga otseselt ja üsna valusalt. Seetõttu tuli ühe esimese sammuna esitada peaminister Jüri Ratasele kui eriolukorra juhile palve võimaldada Valga-Valka piiri ületuseks eriluba. Seda oli vältimatult vaja mõlemalt poolt piiri ületavate töötajate jaoks, et olulised tööandjatest ettevõtted suudaksid säilitada raskel ajal töövõime ega kannaks korvamatut kahju.

Õnneks saatis meie ettevõtmist edu ja Valga elanikele hakkas kehtima erand. Ometigi oli vallavalitsuse tegevus nii või teisiti seotud piiriületusega, olgu selleks siis inimeste nimekirjad, taotlused või midagi muud. Vestlesin isiklikult paljude murelike elanikega ja vastasin nende küsimustele.

Niisiis tähendas kriisi puhkemine vallavanemale vajadust otsesuhtluseks ettevõtjate ja asutustega – tööalast võimalust kiirendatud korras ametisse sisse elada, kui nii võib väljenduda. Suhtlesime pidevalt politsei- ja piirivalveameti, terviseameti, Valga haigla ja teiste ametkondadega ning pidasime iga päev kriisikomisjoni koosolekuid. Omavalitsuse ülesanne oli kontrollida piirangutest kinnipidamist, nagu näiteks koolide sulgemine. Tuli hoida kõigel silma peal, tavapärasem töörütm hakkas taastuma alles mai keskpaigast.

Mõistagi ei jäänud sel keerulisel ajal elu päris seisma. Peaminister Ratas tegi välk­visiidi, saabudes helikopteriga Valga piiripunktidesse kohe eriolukorra alguses, et veenduda piiriületuse toimimises. President Kersti Kaljulaid külastas Valgat aga hiljaaegu ja võis oma silmaga näha linna uuemaid arendusi nagu Kuperjanovi 12 asuv niinimetatud lõvidega maja ja keskväljak, mille ümbrus vajab omakorda edasist väljaehitust.

Riigipea visiit oli teretulnud ka seetõttu, et saime üheskoos Valka ringkonnaduuma esimehe Vents Armands Krauklisega arutada edasist piirilinnade koostööd. Suhtlemine Valka juhtidega on neil päevil olnud mõistetavatel põhjustel iseäranis intensiivne.

Kui otsida viirusest põhjustatud kriisist midagi kasulikku, siis töökorralduse paratamatu seisaku ajal leidus ka aega mõelda tulevikule ja pidada plaane. Ühtlasi sai lõplikult selgeks, et omavalitsuses võtab kõik tunduvalt kauem aega kui eraettevõtluses. Näiteks võib suuremate projektide hankesse jõudmine võtta reaalselt aega vähemalt pool aastat.

Tuleb järgida kõiki vastavaid toiminguid ja protseduure, seega on vaja varuda kannatust, kuna otsustusprotsess lihtsalt on selline. Pealegi ei olnud meil teist võimalust, kui lähtuda eelmise valitsuse kinnitatud eelarvest ja struktuurist, mis seadis tegevusele teatud piirid.

Siinkohal ei saa ilmselt mööda minna kriitikast, mis ei ole kõige meeldivam. Kindlasti on kõik lugejad kuulnud heast tavast anda uuele valitsusele sada kriitikavaba päeva.

Aasta tagasi ütles president Kaljulaid, et kuna sellest tavast enam ammu kinni ei peeta, võiks nüüd võtta 100 vihavaba päeva. Kas oli ehk liiga naiivne eeldada, et Valga vallavalitsusele antaks need sada päeva kas siis kriitika- või vihavabalt? Eriti just arvestades eriolukorda ja üldist teadmatuse õhkkonda.

Ise oleksin küll soovinud kriitikutelt mitte iga hinna eest vigade otsimist, vaid pigem mõistvamat suhtumist ja isegi ühtset tegutsemist sel erakorralisel perioodil. Kahju küll, kuid seda paraku ei juhtunud, aga eks elame edasi ja oleme suure kogemuse võrra rikkamad. Teatavasti on valda juhtimas noor ja värske meeskond koos küpsema elu- ja töökogemusega inimestega. Selline kooslus on igati õige ja omavaheline meeskonnatöö toimib hästi.

Olen kindlalt seda meelt, et kasutada tuleb avatud käitumismudelit kõiges, mis puudutab valla juhtimist. Tajun selgesti, et valla elanikud on väsinud vastasseisudest ja võimumängudest, mis on kestnud pea kolme aasta vältel. Nad ootavad selle asemel vallavalitsuse ja volikogu vahel elementaarset koostööd.

Pahandused kanduvad ju kaugemalegi ja rikuvad valla mainet. Sellest on juttu olnud varemgi. Loodan, et nüüd suudame kõik koos kodurahust kinni pidada ja usaldamatuse õhutamisest üle saada.

Valga vallas on käimas paljud investeeringud, kuid kirjeldatud põhjustel saame oma töövilju maitsma hakata mitte varem kui sügisel.

Siiski saab juba praegu välja tuua paar saavutust. Nimelt oleme korda tegemas bussipeatusi ja spordiväljakuid, plaan on rajada koerte jalutusväljak ning laiendada Pedeli-äärset terviserada.

Samuti algab peagi Pika tänava ja Tartu maantee ringristmiku ümberehitus. See objekt on minu hinnangul eriti oluline, kuna tegu on linna ühe nii-öelda visiitkaardiga, sest selle ristmiku kaudu sisenetakse Valga linna nii Pärnu, Viljandi kui ka Tartu suunalt. Kui aastaid riivas see ala silma oma plastikpiiretega, siis nüüd saab ristmik nüüdisaegse lahenduse ja ilme.

Eks igas halvas asjas võib leida midagi head. Möödunud kriisiperiood tõi kaasa Eesti valitsuse otsuse eraldada omavalitsustele riigi lisaeelarvest 130 miljonit eurot, millega leevendatakse koroonaviirusest tingitud kriisi tagajärgi ja turgutatakse majandust. Nüüdseks on selgunud toetuse suurus Valga vallale ja see on 1,6 miljonit eurot. Mõistagi on lisaraha saamine väga tervitatav ja kulub marjaks ära. Näiteks teedeehituseks on eraldatud 484 000 eurot.

Praegu käibki põhitöö selle ümber, kuidas summasid võimalikult otstarbekalt rakendada ja vallale kasu tuua ning elu paremaks muuta.

Vallavalitsus jätkab suvel oma tööd usinalt – ikka selleks, et esimesed käegakatsutavad viljad juba sügiseks valmiksid.