Esimese asjana tuleb taastada stabiilne valla juhtimine. Siinkohal on oluline kõikide osapoolte koostöö, mis ei saa väljenduda vaid tühjas jutus, vaid reaalsetes tegudes. Valga vald ei saa areneda, kui üks pool pidevalt tööd halvab. Stabiilsusest algab kõik- energia ja teadmised tuleb suunata oma kodukoha arendamiseks, mitte teiste halvustamiseks. Mida oleme lubanud, seda ka teinud, kuid palju on veel teha! Viime lõpuni Valga Põhikooli ujula ja veekeskuse ehitamise, sealjuures võimaldame tasuta ujumise paljulastelistele peredele, pensionäridele ja puuetega inimestele. Projekteerime ja ehitame Valgast pärit esimese olümpiavõitja Alfred Neulandi nimelise multifunktsionaalse spordi- ja kultuurikeskuse, mida saavad kasutada nii spordiklubid, kooliõpilased kui ka kultuuritegelased. Pean oluliseks kiirendada ka asjaajamist vallamajas. Selleks lubame, et kirjadele, taotlustele ja pöördumistele vastatakse poole kiiremini ehk 30 päeva asemel 15 päevaga. Koostöös Jalgpalliliiduga viime alustatu lõpule ja ehitame jalgpallihalli Valga linna, aadressile Kuperjanovi 99. Jätkame kõikides vanuseastmetes kvaliteetse hariduse pakkumist. Korrastame ja muudame kaasaegseks Pedeli virgestusala rannapiirkonna. Rajame uusi kergliiklusteid, et luua võrdsed tingimused kõigile liiklejatele. Teeme korda Tambre tee. Taastame ettevõtluse ümarlauad, kus osalevad ettevõtjad ja vallavalitsuse töötajad.

Väga oluline on ka tasakaalu leidmine linna ja maa vahel Valga vallas. Teatavasti moodustus Valga vald alles oktoobris 2017 ning vallavalitsus alustas ametiasutusena tööd 2018. aasta algusest. Paljugi ei ole uues omavalitsuses veel lõplikult paika loksunud. Soovime tegusa ja sidusa kogukonna toel aktiivselt kaasata elanikke valla arendustegevusse. Vallavalitsuses olles käivitasime avalikud arutelud, kindel kavatsus on jätkata kohtumisi vallarahvaga ja osaleda kogukondlikel koosviimistel, et saada tagasisidet vallavalitsuse tegevusele. Kogukondade koostöö üle valla ning avatud partnerlus on jätkuvalt tähtsad. Nõnda peaks kokkuvõttes välja kujunema ka valla ühtsem ja tugevam identiteet.

Loome valla elanike jaoks väärika ja jätkusuutliku elukeskkonna!

Me ei kavatsegi mõelda Valga vallast kui ääremaast, vaid püüame ära kasutada kõiki oma võimalusi ja eeliseid. Ja neid pole sugugi vähe.

Käesoleva aasta jaanuaris, küsis ajakirjanik Katrin Lust minult Valga vallavanema arvamust—mis kasu on Valga vallale hooldekodudest?

Katrin Lust oli tegemas Kuuuurija saadet Paju hooldekodust ja esimese hooga vastasin, et  kohalik omavalitsus peab hoolt kandma abivajajate eest ning lisaks on hooldekodud Valga vallas suured tööandjad, tuues paljudele peredele leiva lauale.

Hetk hiljem sain aru, et tuntud ajakirjanik on mind lõksu püüdnud. Katrin Lust esitas kohe hulgaliselt avalikult kättesaadavaid dokumente, kuidas avalikest vahenditest „kinni taotud“ hooldekodud ei ole toonud omanikule –  Valga vallale – mitte mingit majanduslikku tulu. Niisiis hakkasingi uurima oma eelkäijate otsuseid ja sukeldusin süvitsi dokumentidesse.

https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=240273&fbclid=IwAR2tukipKN0TDlQNtiQPDFMfc501CXKIu_25hhYKpjikYLKKF8lXonP1rKE

Tänaseks on seesama saade viinud mind ja Kanal2 kohtupinki, kuna Monika Rogenbaum solvus kriitilise suhtumise pärast.

Tõlliste vald asutas 1998. aastal MTÜ Paju Pansionaadid ja andis ühingule ajaloolise Paju mõisa.

Ühingu asutamislepingus oli tingimus, et tegevuse lõpetamisel või müügil kuulub vara vallale tagastamisele. Kindlustamaks/tagamaks kontrolli ettevõtmise üle, oli põhikirjas algselt  ette nähtud kaks liiget ja uusi liikmeid sai vastu võtta ainult üldkoosoleku– ehk samade liikmete otsusega. Valdade ühinemise ajal 2017. aastal võeti eeldatavasti ühingu liikmeks veel neli endise Tõlliste valla funktsionääri. Ehk tänase Valga valla osalus lahustati viiendikuni ja kõiki otsuseid saavad langetada just need toredad inimesed. Ka selle viimase ja õige karmi otsuse, et vara kuulub MTÜ liikmetele, mitte enam vallale.

Taheval aga leidsin midagi, mis on lausa uskumatu. Kas tegu oli kohaliku omavalitsusega, millele kuulus hooldekodu, või hooldekoduga, millele kuulus kohalik omavalitsus?

Nimelt oli Taheva valla eelarve konsolideeritud, ehk ühendatud SA Taheva Sanatooriumi eelarvega ja kogu valla kulud olid 1,6-2 miljonit eurot, siis hoolekandeasutuse eelarve moodustas sellest ligi miljoni. Ka Kuuuurija saates avaldatud Taheva valla 2017. majandusaasta aruandest paljastub šokeeriv tõde,  et valla pangakontol olev raha kanti lihtsalt hoolekandeasutuse arvele.

Taheva oli 700 elanikuga väike vald ja tööga olid hõivatud umbes 255 valla kodanikku. Neist pea 90 töötasid valla palgal ja isegi täna ei ole hooldekodu asukatest kolmandikki Valga valla kodanikud.

Valga vallavanemana nägin, kuidas tegelikult ei ole võimalik valla eelarves suuri muutusi teha– vaja on teed korras hoida ja koole üleval pidada.

Taheva vallas aga liigutati sõrmenipsuga ja minu arvates toonase vallavanema Rogenbaumi poolt ainuisikuliselt suuremat osa valla rahadest oma huvidest lähtuvalt.

Just nimelt oma huvidest! Esitan lihtsa küsimuse –-kas valla rahvas oleks hääletanud selle poolt, et metsamüügist saadud raha—umbes 200 000 eurot—hooldekodule anda või osta paar autot hooldekodule? Kinkida ära 17 hektarit maad koos hoonetega?

Meie valitsus algatas kaasava eelarve ehk armas rahvas saab valida kuhu nad sooviks paigutada 50 000 eurot. Taheva vallas kodanikud kaasa rääkida ei saanud, vaid valla vabad vahendid paigutati kõik niinimetatud sanatooriumisse.  Hargla kooli ventilatsiooni ei soovinud toonane vallavõim korrastada, vaid suunas vabad vahendid jällegi hooldekodusse. Nüüd tuli leida Valga valla eelarvest 32 000 eurot ja asi lihtsalt ära teha.

Veel parem näide on kuidas Taheva vallal oli 2017. aasta alguses raha üle 400 000 euro aga juba paar kuud peale valdade ühinemisi oli Taheva eelarve üle 10 000 euroga rahandusameti andmeil miinuses. Nimelt tegi 2017 detsembris värske ühinenud Valga volikogu liige Monika Rogenbaum ettepaneku eraldada täiendavad summad Hargla koolile toolide ostuks ja selgus, et Taheva rahakott on tühi!

Kui palju on Valga kodanikke Paju ja Taheva hooldekodudes?

Monika Rogenbaum on öelnud, et hooldekodu tasud peavad olema võimalikult taskukohased. Nõus, aga mille pärast peab Valga vald doteerima teistest valdadest pärit klientide suurt mahtu? Kui pärisin vallavanemalt, Taheva ja Paju hooldekodu juhtfiguurilt Monika Rogenbaumilt aru siis ta vastas et ei tea!! Ma arvan, et ta teab väga hästi, et Valga kodanike osa hooldekodu ja asenduskodu klientide seas ei ulatu 20-30%-ni. Ehk näiteks kui Tahevale ehitati uus asenduskodu 320000 euro eest ja seal elab vaid 3 last Valga vallast, siis see paneb mõtlema investeeringute mõistlikkuse üle.

Hooldekodusid ei likvideerita ning töökohad ja hoolekanne peab säilima.

See kõik on ajalugu ja ma saan aru, millist kasu vananevas ühiskonnas või ääremaal hooldekodud toovad. Tegemist oleks ju igati kasuliku ning tarviliku ettevõtmisega, kui seda asja korralikult ajada. Vallarahvas saab tööd ja hooldekodu kohtadest on Eestis tõsine puudus.

Käesoleva aasta mais avati Helmes 160 kohaline erahooldekodu, millest kirjutas ka Tähelepanuväärne ja õpetlik lugu, kuidas rahastati hooldekodu rajamist. Hooldekodu ehituse maksumus oli kokku 1,16 miljonit eurot, millest 150 000 eurot saadi PRIA-lt, 210 000 eurot oli ettevõtja omaosalus ja 800 000 eurot koguti Crowdestate’i ühisrahastusplatvormil investorite finantseeringuna. Investoritele pakuti umbes 12% intressitulu ja juba valmis hooldekodu on valmis rahastama Swedpank.

Valgas on vaja panna rahva rahade eest ehitatud hooldekodud kogukonnale kasu tooma, mitte ainult väikese seltskonna huvisid esindama. Hinnanguliselt on tegu umbes kahe miljoni euroga, mis hetkel on sisuliselt valgakatele kasutult „pansionaatidesse“ ja „sanatooriumitesse“ kanditud.

Minu ettepanek uuele „avatud valitsemisstiiliga“ vallavõimule on lihtne! Moodustame erikomisjoni ja selgitame, kuidas saaksid kõik valgakad kasu suurest hooldekoduärist. Hooldekodusid ei likvideerita ja töökohad ning hoolekanne peavad säilima. Samas aga on fakt, et nende vahenditega, mis seni on meie vallas hooldekodudesse maetud, oleks paljud mured Valgas lahendatud. Avame silmad ja töötame selle nimel, et Valga vald ja meie enda inimesed oleksid paremas positsioonis.

Veebruari lõpus aset leidnud volikogu istungil võeti vastu Valga valla 2021. aasta eelarve, mis peab teenima valda ja selle elanikke parimal võimalikul viisil ning edendama samas vallavalitsuse eesmärke. Tegemist on ametis oleva vallavalitsuse esimese eelarvega, seni pidime lähtuma eelmise koosseisu omast. Arvan, et meie «esimene lapsuke» on hästi välja tulnud ja näitab, et valla rahaasjad on heas korras ja tasakaalustatud.

Toon välja mullused säravaimad saavutused ning annab ülevaate mahukamatest töödest, mis alanud aastal Valga vallas ees seisavad.

See oli ilmselt saatuslik kokkusattumus, et Valga vallavanemaks valiti mind kõige sügavama kriisi tipus: täpselt samal päeval, 13. märtsil, mil vabariigi valitsus kinnitas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ette nähtud eriolukorra abinõud. Seega asus uus vallavalitsus ametisse täiesti enneolematus olukorras, millega tuli end ülikiirelt kurssi viia ja ruttu tegutseda – pea ees vette hüpata ja ujuma hakata.