Tänapäevane lasteaed ei ole pelgalt koht, kus lapsed päevad mööda saadavad. See on turvaline ja arendav keskkond, kus tehakse esimesed sammud enesekindluse ja iseseisvumise suunas. Lasteaed on rohkem kui pelgalt maja, andes lapsele võimaluse avastada, katsetada ja otsustada läbi mängu, õppe ja loovtegevuse.

Alates 1. septembrist kehtib Eestis uus alusharidusseadus, mis toob lasteaedade elukorraldusse olulised muudatused. Kõige oluisem on põhimõte, et iga laps, sõltumata erivajadusest, arengust või kodusest keelest, peab saama toetatud ja eakohase hariduse. See tähendab, et lasteaed peab looma sobiva keskkonna ja tagama koolitatud personali. Samuti sätestab seadusega kaasnev määrus selged nõuded, millele kõik lasteaiad peavad hiljemalt 2030. aastaks vastama: igale lapsele vähemalt neli ruutmeetrit ühises mängu- ja magamisruumis (või kaks ruutmeetrit eraldi ruumides), igale täiskasvanule vähemalt kaks ruutmeetrit. See on miinimum, mis tagab, et iga laps saab areneda väärikas keskkonnas.

Muutusi silmas pidades on kõnekas võrrelda kahe linna- Võru ja Valga- olukorda.

Võru linn valmistub juba 2026. aastal avama täiesti uue ja nõuetele vastava lasteaia. Hoone maksumuseks on ligi 8 miljonit eurot, millest osa tuleb riigi toetusest. Hoone saab olema liginullenergiahoone, ühekorruseline, koos basseini ja erilise arhitektuuriga. Kõik ruumid on kavandatud lapse arengut ja loovust toetama. See on investeering tulevikku, mis näitab, et Võru lapsed väärivad parimat. Muidugi pole Võru linn ainus, ka Otepää plaanib ehitada täiesti uue lasteaia.

Samaaegselt seisab Valgas Buratino lasteaed. Kohe 60-aastaseks saav maja laguneb: katus on viletsas seisus, küttesüsteemid ja ventilatsioon on vananenud, lapsed magavad umbsetes ruumides, kus õhukvaliteet ei vasta normidele. Jah, väiksemaid remonttöid on tehtud ning mõnda ruumi on värskendatud, mõnesse ruumi on paigaldatud ventilatsioon, aga tõsiasi jääb samaks- see on väsinud hoone, mida ei ole võimalik kosmeetiliste parandustega muuta päriselt kaasaegseks lasteaiaks.

Juunikuus tõi vallavalitsus volikogu ette projektitaotluse, mis näeb ette lasteaed Buratino hoone rekonstrueerimist. Volikogu istungilt kõlas palju küsimusi, millele vallavalitsusel sisulisi vastuseid ei olnud. Kas vallavalitsus on teinud analüüsi, mis arvestaks laste arvu muutumisega viie või kümne aasta pärast? Kas Valga vajaks hoopis täiesti uut ja kaasaegset lasteaeda? Kui palju läheks maksma võimalik uus lasteaed ja kui suur on erinevus praeguse ca. 3 mln suuruse rekonstrueerimisega? Kas on tehtud arvutusi kütte, ventilatsiooni ja teiste süsteemide osas? Rekonstrueerimisega lahendatakse vaid tehnosüsteemid- küte, ventilatsioon, jahutussüteem, soojustus ja valgustus, aga ruumiprobleemi see ei lahenda. Hoone jääb vana, ruumide lahendus samaks. See teeb kurvaks, sest vallavalitsus tahab kulutada suuri summasid ilma pikema visioonita, lihtsalt selleks, et meede ära kasutada.

Mul oli hiljuti võimalus külastada Paide linna(ca 8000 elanikku) lasteaeda. See külastus mõjus ikka väga inspireerivalt ja kohe oli ka tunne, et see on lasteaed mida sooviksin ka oma lastele.  Esiteks olid seal olemas kõik vajalikud ruumid tugispetsialistidele- logopeedile, eripedagoogile, mänguterapeudile ja psühholoogile. See kõik võimaldab igale lapsele pakkuda personaalselt tuge. Teiseks oli laste käsutuses väike bassein, kus pisikestele viiakse läbi ujumistunde. Kolmandaks valmistas lasteaed toidu kohapeal oma köögis, mis tagab lastele kvaliteetse ja värske toidu. Ja lõpuks oli sealne kostüümiladu etenduste ja loovtegevuste jaoks muljetavaldav. Just selliseid tingimusi ja ruumilisi lahendusi näeb ette ka uus alushariduse seadus. Küsimus pole ainult nendes ruumides, vaid ka suhtumises, mida sellised valikud peegeldavad. Valik on teha rohkem kui miinimum.

Minu arvates ei saa me piirduda nii öelda vanade aukude lappimisega. Kui Võru julges teha otsuse ja rajada täiesti uue lasteaia, siis võiks ka Valga võtta sama suuna. Meie lapsed ei ole teisejärgulised, ka meie lapsed väärivad lasteaeda, mis on valgusküllane, turvaline ja kaasaegne. 2030. aastal kehtima hakkavad alusharidusseaduse nõuded ei jäta valikut- Buratino tuleb niikuinii põhjalikult renoveerida või siis uus hoone ehitada. Võru linn ja Otepää on andnud eeskuju. Miks ei võiks Valga seda eeskuju järgida?

Me peame vaatama kaugemale kui üks valimistsükkel. Kohalikku arengut ei saa juhtida vaid nelja-aastaste lõikude kaupa. Peame julgema küsida ja mõelda, et milline on Valga lasteaiavõrk sh ka sündimus viie või kümne aasta pärast? Kas see, mida täna teeme, viib meid soovitud tulemuseni? Mina usun, et Valga vajab ja väärib ühte kaasaegset uut lasteaeda. Selleks, et edasi liikuda, tuleb teha sisulised ja alternatiivsed analüüsid- võrrelda uue ehituse ja rekonstrueerimise maksumust, hinnata pikaajalisi kulusid ja kasu. Alles siis saame langetada teadliku otsuse ja asuda rahastusvõimalusi otsima.

Valga vallavanemana oli minu igapäevatööks seista julgelt Valga valla arengu ja inimeste heaolu eest. Aeg vallavanemana andis mulle selge nägemuse, kuidas peab üks omavalitsus töötama, millised on inimeste mured ja kuidas saab riik kohaliku elu toimimisse panustada. Tugevad omavalitsused tagavad tugeva Eesti ja mida paremini elab omavalitsus, seda suuremad võimalused ja parem elatustase on ka seal elavatel elanikel.

1. Tugev haridus ja noorte võimalused

Valgast peab saama tugeva ja konkurentsivõimelise hariduse ning noortel peab olema piisavalt võimalusi huvitegevuseks. Meie lastel peavad olema turvalised ja kaasaegsed mängulinnakud ning
tugevad koolid, kus nad saavad õppida, areneda ja väga hea hariduse. Pered vajavad senisest
rohkem tuge, olgu selleks tugispetsialistide parem kättesaadavus või võimalus lastele
mitmekesiste huviringide kaudu vaba aega sisustada. Just ilusad lapsepõlvemälestused
aitavad hiljem sidet kodukohaga hoida.

2. Valla juhtimises peab olema rohkem kaasatust. Ettevõtjad, noored, õpetajad, allasutuste juhid, spetsialistid, lapsevanemad või eakad. Iga inimene peab tundma, et ta on oma kodukoha jaoks oluline. Üks konkreetne samm selleks on kaasava eelarve taaskäivitamine, mille algatasime juba minu vallavanemaks olemise ajal. Inimesed saavad ise välja pakkuda ja valida projekte, mille jaoks vald eelarvest raha eraldab. Olgu see uus mänguväljak, jalgrattarada, pumptrack, kossuplats või hoopis mõni kogukonnakeskne ettevõtmine. Lisaks paneme rõhku sellele, et vallajuhtide ja inimeste vahel oleks rohkem suhtlust, suhtlust ja veelkord suhtlust, sest ainult nii sünnib usaldus ja koostöö.

3. Hea ja turvaline elukeskkond

Valga peab olema koht, kus on hea elada igas vanuses inimesel. Korras ja turvalised tänavad ja pargid, kaasaegsed mängu- ja spordiväljakud ning mõnus avalik ruum, kus on võimalik koos aega veeta. Hea elukeskkond tähendab ka turvatunnet, et vanemad ei muretseks laste koolitee pärast ja eakad tunneksid end õhtul kodu poole liikudes kindlalt. Rohkem videokaameraid tänavatele ja avalikesse kohtadesse! Nähtav järelevalve aitab ennetada rikkumisi ja suurendab elanike turvatunnet. Lõpuks ei tähenda elukeskkond ainult “betooni”, vaid ka seda, et igal inimesel oleks siin päriselt hea ja turvaline olla ning tekiks tahtmine Valka ka jääda ja panustada.

 4. Töökohad ja ettevõtlus
Valga vajab rohkem häid töökohti, mis hoiaksid noori kodukohas ja meelitaksid siia ka uusi peresid. Selleks tuleb luua tingimused, et ettevõtjad sooviksid siia investeerida. Alates bürokraatia vähendamisest kuni vajaliku taristu arendamiseni. Vald peab ise olema ettevõtjate toetav partner, mitte takistus. Head ideed sünnivad jällegi omavahelisest heast suhtlusest ja koostööst ettevõtjatega.

5. Piiriülene koostöö ja uued investeeringud
Valga erilisus ja võimalus on asukoht kahe riigi piiril. Seda tuleb targalt ära kasutada. Jätkuvalt tuleb teha koostööd Valka linna ja Läti partneritega, et tuua piirkonda uusi projekte, turismi ja investeeringuid. Samuti tuleb palju suhelda ja otsida võimalusi läbi ministrite ja ministeeriumite. Võimalused ei tule ise uksele koputama, vaid ennast peab ikka ise nähtavaks tegema!

Sina saad otsustada, milline saab olema Valga järgmised neli aastat. Tule valima ja toeta mind.  ESTER KARUSE, NR 174

Lemmikloomade varjupaiga teema Valgas pole kaugeltki päevakorrast kadunud, kuigi väga paljud kohalikud elanikud on avaldanud meelt varjupaiga sulgemise vastu. Sellekohasele petitsioonile on kogunenud juba üle 2700 allkirja. Vallavalitsus on aga otsustanud taaskord rahva arvamust ignoreerida ja nagu näitas viimane vallavolikogu istung – ka naeruvääristada.

Ennekõike pean silmas vallavanema vastuseid mu tosinast sisulisest küsimusest koosnevale arupärimisele. Vaevumata kaasa mõtlema ja esindades pesuehtsa bürokraadi mõtteviisi, luges kriminaaluurimise all olev vallavanem lihtsalt ette punkte loomapidamise eeskirjast ja rõhus vaid omanike vastutusele. Tema loogika kohaselt tuleks ka politsei likvideerida, sest seadusega on ju õigusrikkumised keelatud!

Toon vaid ühe näite vallavanema lihtsustatud arusaamadest. Kasside püüdmise ja Valgast Tartusse transportimisega pole tema arvates mingit probleemi, sest selleks tellib vald puurid ja laadib need koos näiteks  haiglaravile sõitvate inimestega autosse; mingid allergiad ega kasside võimalikud tõved pole seejuures takistuseks! Ei näe ta probleemi ka selles, et puurid ja transport lähevad samuti midagi maksma. Ja ilmselt hoitakse kinnipüütud loomi kuni auto väljumiseni vallavalitsuse koridoris? Ühesõnaga on asi täiesti läbi mõtlemata. Kui regionaalminister Piret Hartman tõstatas hiljuti koduta lemmikloomade steriliseerimise kui reguleerimist vajava teema, siis Valga võim on sellisest arusaamast küll valgusaasta kaugusel.

Rääkimata sellest, et allavett lastakse kõigi vabatahtlike ja varjupaiga töötajate aastatepikkune tegevus. Kui koduta koerte jaoks ei oska vald üldse mingit lahendust pakkuda, siis varjupaigas tehti nende heaks suurepärast tööd: näiteks 2021. aastal jõudis 49 koerast tervelt 24 tagasi oma koju ja 21 leidsid endale uue pererahva või 2023. aastal, kus varjupaika toodi 60 koera, kellest tagasi koju 35 ja uue omaniku 22 kutsat. Kõike ei saa ju rahas mõõta! 

Volikogu istungil oli ka üks positiivne külg: paljud loomasõbrad olid tulnud oma meelsust näitama ja tõestama, et kogukond ei lase endast niisama üle sõita. AITÄH TEILE! Loodetavasti jätate te meelde, kes ja kuidas teie huve esindab, ja teete järgmistel valimistel vastava otsuse. Seda saangi minu poole pöördunud headele inimestele praegu soovitada. Samuti kutsun üles tänagi oma meelsust julgelt avaldama ja saatma oma arvamused otse vallavalitsusele ja alltoodud volikogu liikmetele.

Austatud vallavanem, Monika Rogenbaum

Lõuna-Eesti Postimehe 05.06.2024 artiklis 1 kajastatakse, et kahetsusväärselt lõpetab Valga
vald Teie ja Kaupo Kutsari soovil ning otsuse läbi koostöö Valga loomade varjupaigaga ning
kavatseb edaspidi osta teenust Tartust, mis on väidetavalt odavam ja toob ilmselt õnne Valga
vallavalitsuse õuele. Kindlasti saab siin tõmmata paralleeli Valga Haigla sünnitusosakonna
sulgemisega ning nentida, et soov maakonnakeskuse ja tõmbekeskusena tegutseda hõlmab
endas ka teenuste säilitamise vajadust, isegi siis, kui Exceli tabelis on võimalik paar eurot
kokku hoida. Vastasel juhul, kui me seda ei mõista, oleme varsti sulgemas järgmisi koole,
lasteaedu, vallapunkte, kultuurimajasid jne teenuseid, mida suurlinnades oleks mastaabi ja
viltuse matemaatika tõttu odavam pidada.

Valga vallavalitsusel on inimeste murede tõrjumise kõrval küpsenud plaan teha 1:0 ka hätta sattunud loomadega.

Lemmikloomade varjupaik on tegutsenud maakonnas ainsana juba 17 aastat ja selle toetamist ühekordsete või püsiannetustega peavad oluliseks paljud inimesed nii Valgamaal kui mujal Eestis, mina nende seas. See võimaldab mitte üksnes päästa elu ja tervist (nii loomadel kui inimestel!), vaid ka anda uus võimalus koduta jäänud loomale, kes ise ei saa enda heaks midagi teha. Eks inimeste aitamisega ole ju samuti – ikka toetame neid, kes muidu toime ei tule. Ja ühtviisi on see ka kohaliku omavalitsuse vastutusel.

Kui seni sai varjupaika majandav MTÜ vallalt lepingu alusel baastasu töötajate tasustamiseks, siis kuu aja pärast tuleb tegevus lõpetada, kuna uut lepingut pole sõlmitud. Kuuldavasti plaanib vallavõim hakata teenust ostma hoopiski kaugemalt Tartust, uuritud on võimalusi ka Võrust ja Viljandist.

Kujutlegem aga näiteks vanainimest, kelle koer on jõudnud kusagile 80 km kaugusele varjupaika – kuidas see memm või taat peaks oma lemmiku sealt ära tooma? Või mis saab nendest „ülearustest” kutsikatest ja kassipoegadest, keda raha säästmise eesmärgil on seni alatihti varjupaiga ukse taha sokutatud? Head Valgakad, mul on teile soe soovitus- edaspidi  võite kõik kiisupojad ja hulkuvad koerad viia otse Valga vallavalitsuse ukse taha! Puiestee 8, Valga linn.

Loomade hoidmise-ravimise kõrval tegeleb varjupaik ka operatiivselt väljakutsetega. Kuidas hakkab see siis toimuma, kui abi peaks tulema Tartust? Mis saab juba vabatahtlike rahadega tehtud investeeringutest? Või kes hakkab hoidma edaspidi kontrolli all tänavakasside kolooniaid, milles viimaste aastate pingutused on lõpuks märgatava positiivse tulemuse andnud. Küsimusi on rohkem kui vastuseid! Arvestades, et varjupaik saab mitusada väljakutset aastas, ei kujuta nende tegevuse lõpetamist Valgas ettegi.

Valga vallavolikogu liikmena olen olukorrast täiesti hämmingus ja minuni on jõudnud palju küsimusi ka vallakodanikelt. Esitan vallavalitsusele arupärimise ja kindlasti jagan infot ka teiega!

Õudusega loen uudiseid oma kodukohast Valgas, kus üks vägivallajuhtum järgneb teisele. Seekord on traagiliste sündmuste keskmesse sattunud Valga põhikooli teismeline tütarlaps, kes on lühikese aja jooksul kahel korral langenud füüsilise rünnaku ohvriks. Kuna Valga põhikool on ka minu haridusteel olulist rolli mänginud, siis puudutab kõik see mind vahetult.

Julgen arvata, et märtsikuu lõpus koolimajas juhtunu, kus kaks kaasõpilast tütarlapse kallal vägivallatsesid (selle asemel, et appi minna, mitmed õpilased filmisid juhtunut) ja eelmisel nädalal kooliteel samale tüdrukule toimunud kallaletung kolme maskis isiku poolt on omavahel seotud. Loomulikult selgitab uurimine välja lõpliku tõe, kuid keeruline on vastupidist eeldada.

Puudu direktor ja tugispetsialistid

Kuna juhtumid on niivõrd traagilised, olen sellest asjaga kursis olevate inimestega rääkinud, et taustsüsteem enda jaoks lahti mõtestada. Sellised asjad ei juhtu üleöö. Juurpõhjusi tuleb otsida juba eelmise kooliaasta lõpust, kui töölt lahkus kooli direktor ja kelle asemele ei ole suudetud uut juhti leida. Lisaks on viimasel ajal töölt lahkunud kolm väga silmapaistvat töötajat, sealhulgas haridustehnoloog, ja üks armastatud aineõpetaja, kes oli alles mõni aasta tagasi aasta aineõpetaja nominent. Koolid otsivad võimekaid direktoreid tikutulega taga ja Valga vald kui koolipidaja selle küsimusega aktiivselt lihtsalt ei tegele. Vahelepõikena märgin, et juhita on ka Valga Priimetsa Kool ning Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus.

Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et rohkem kui 700 õpilasega koolil puudub nii psühholoog kui ka sotsiaalpedagoog ehk esmajoones ennetustööga tegeleva tugipersonali osas haigutab suur ja sügav auk. Tagatipuks ei ole Valga põhikoolis alates mullu sügisest klassijuhatajatunde, kus õpilased ja õpetaja saaksid vahetult päevakajalisis teemasid arutada.

Koolipidaja on teadupärast kohalik omavalitsus ja Valga vallajuhtide apaatsest suhtumisest annab märku tõsiasi, et vallavanem ega hariduse eest vastutav abivallavanem ei ole küsimusega tõsiselt tegelenud. Probleemi tõsidust adus adekvaatselt aga Valga vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Ester Peterson, kelle eestvedamisel korraldati asjaomaste inimeste kaasamiseks ümarlaud. Kuuldavasti oli politsei esindaja seal äärmiselt kriitiline, sest nende varasemaid soovitusi ei oldud piisaval määral rakendatud. Tagajärg on käes ja praegu tuleb tegeleda tulekahju kustutamisega.

Pärast esimest vägivallajuhtumit eemaldati koolist kaheks nädalaks 11 õpilast, kes olid intsidendiga seotud. Olen sama meelt nende lastevanematega, kelle hinnangul lubati otseselt vägivallatsemisega seotud noormees ja neiu liiga vara õppetööle tagasi. Mul on raske uskuda, et nad nii lühikese ajaga meeleparanduse läbi tegid ja käitumist otsustavalt parandasid.

Õpilastele tuleb tagada turvatunne

Võib vaid ette kujutada, mida tunnevad ülejäänud Valga põhikooli õpilased ja kohalikud noored, kes ei julgegi enam võib-olla tänavatel üksinda liikuda. Kolmapäeval tüdrukule kallale tunginud maskides isikutega tuleb võimuesindajatel otsustavalt tegutseda ja kui tegemist on õpilastega, siis nad koolikeskkonnast tükiks ajaks kõrvaldada, et tagada kaasõpilaste turvatunne. Psüühilise erivajadustega lastele on Eestis olemas vastavad õppeasutused, kus neile personaalselt tähelepanu pööratakse.

Kahetsusväärsel kombel on koolivägivald on tõsine probleem mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes teistes riikides üle maailma. Eestis on viimastel aastatel olnud murettekitavaid juhtumeid, mis on toonud esile koolivägivalla probleemi ulatuse. Väidetavalt kannatavad 10-20% algkooli õpilastest ning 5-10% keskastme õpilastest süsteemse kiusamise all. Eestis on sõltuvalt uuritud vanuseastmest kiusuohvriks iga viies, mõnes koolis või kooliastmes lausa iga neljas laps.

Oluline on pakkuda koolidele ressursse ja programme, mis aitavad ennetada kiusamist ja vägivalda ning toetada ohvreid. Samuti tuleb tagada, et koolikeskkond oleks turvaline ja toetav, ning luua süsteemid, mis võimaldavad õpilastel turvaliselt ja konfidentsiaalselt teatada väärkohtlemisest.

Olen ka varasemalt tähelepanu pööranud haridusteemadele Valga vallas:

KAOS VALGA HARIDUSELUS | Augustikuu alguses olid veel pooled valla koolid ilma juhita.

Õpetaja – tühjaks pigistatud sidrun

Ukraina sõjapõgenike abistamiseks mõeldud regionaalministri määrus Ukraina sõjapõgenikele vältimatu abi andmise kulude kohaliku omavalitsuse üksustele hüvitamise tingimused ja kord on ettenähtud ainult otseste kulude katmiseks kohalikele omavalitsustele. Lisaks saavad KOV-d 90-100 eurot iga põgeniku eest just täiendavate halduskulude katteks.

Kui vald on lisatöö eest ametnikele tasud maksmata jätnud siis milline on tööaja arvestus?

Allain Karuse kirjutab:

Valga võimuliidus ei tunta vennaarmu, isegi mitte jõuluajal.

Nagu juba varasemast teada, julges mõni Valga 2.1 liige kritiseerida otse ja ausalt omaenda valimisliidu ja vallavalitsuse halba tööd. Kättemaksu ei tulnud kuigi kaua oodata. Äsjasel vallavolikogu istungil loeti krooniks kõigele ette umbusaldusavaldus volikogu aseesimehele. Kusjuures see tuli enneolematul moel omaenda valimisliidult! Ka põhjendus umbusaldusele oli uskumatu: „poliitiline olukord on muutunud”. Kuigi kõik teavad, et põhjuse andis hoopis tõe väljaütlemine.

Üldse pakkus see viimane volikogu istung palju omapärast. Juba jõuti tutvustada uut volikogu aseesimeest ja vallavalitsuse liiget EKRE ridadest. Küsimusele, milliseid oma valimislubadusi saavad nad nüüd koalitsiooni võetuna ellu viia, ei olnud neil aga vastuseks midagi öelda. Sest juba eelmisel koalitsioonil olevat olnud kõik samasugused lubadused ja eesmärgid kui EKRE-l. Nüüd jääb küll täiesti arusaamatuks, mille pärast siis EKRE oravate ja sotsidega nii hirmsasti Toompeal sõdib.

Vallavõimu töökultuur on langenud juba alla nulli. Vallavanem näiteks ei suvatse osa võtta komisjonidest ega vastata volinike küsimustele. Kui talt uuriti, millal saavad lapsed lõpuks kasutada  Priimetsa kooli spordisaali, siis teatas Rogenbaum, et inventari hange on välja kuulutatud ja vaadake ise hangete registrist järele. Revisjonikomisjon ootas teda aga asjata, sest vallavanemal polevat maal olnud internetti!

Tegelikult oleks juba ammu aeg loobuda koroonapandeemiaga tulnud kommetest ja hakata saadikuid istungiteks kokku kutsuma. Tahaks loota, et uus aasta toob Valga võimukoridoridesse mõne muudatuse ka paremuse poole.

Kui 1. september on ukse ees ja mitte üksnes koolimajad, vaid ka seal ametis olevad töötajad peaksid olema valmis õpilaste saabumiseks, siis Valga valla kohta seda paraku öelda ei saa. Meie kuuest koolist olid täpselt pooled veel augusti alguses ilma juhita ja karta on, et see omakorda mõjutab koolikorraldust kauemaks kui esimese koolipäevani. Kuidas aga kajastub see kooli personali meeleolus ja motivatsioonis?

Tegelikult kirjutasin sellest juba möödunud talvel (siin ja siin) , kui tõdesin, et vallavõimu ükskõiksus siinses hariduselus toimuva suhtes on tekitanud paljudes õpetajates frustratsiooni ja soovi leida endale uus amet. Poole aasta jooksul pole asjad paremaks läinud, pigem aina hullemaks. Koolide mured ei häiri endiselt vallavalitsust, vastupidi – seal näikse läbi suve valitsevat sügav puhkusemeeleolu. Näiteks pole siiani volikogu ette toodud haridusstrateegiat, mida on juba kaks aastat aina lubatud. Elame küll muutuvas maailmas, aga Valga vallavalitsejatel puudub vaade tulevikku.

Valla suurim, Valga Põhikool jäigi ilma direktorita, nagu oli kevadel karta. Konkurss uue koolijuhi leidmiseks aga luhtus vaid paar nädalat enne õppeaasta algust. Samuti andis alla Lüllemäe kooli direktor, väga pühendunud ja nõudlik koolijuht, kes ilmselt väsis piikide murdmisest vallavalitsusega. Õnneks küll sellesse kooli leiti uus juht. Ent Priimetsa kooli juhib edaspidi direktori asendaja.  Tulemuseks on nüüd see, et mitte ainult direktorit ei ole, vaid reaalselt soikunud on ka uute õpetajate ja tugispetsialistide otsingud täitmata ametikohtadele. Ei tahaks praegu olla nende koolide töötajate nahas, kes peavad praeguses ebakindlas seisus õppeaastat alustama.

Samuti mitte lastevanemate nahas – eks nemadki tunnevad muret, kuidas ja mida suudab kool pakkuda. Ja seda mitte ainult puuduvate pedagoogide tõttu. Lisaks tugispetsialistide leidmisele pole selgust selleski, kuidas hakkab sel õppeaastal käima õpilaste toitlustamine. Teatavasti peaks seda nüüd pakkuma Valga valla majanduskeskus, kuid see on alles loomisel ja õieti vist keegi veel isegi ei tea, mida see asutus endast kujutama hakkab. Majanduskeskus käivitus vaid juhi tööle asumisega, nädala pärast on kooliaasta algus, kuid siiani pole infot mis saab toitlustusest nii põhikoolis, kui ka lasteaedades. Alles praegu hakati otsima personali, nii et selleski valitseb suur ebakindlus. Nagu ka õpilaste ujumisvõimaluste osas, sest Valga ujula valmimise tähtajad kipuvad aina edasi lükkuma.

Ainus „vabandus” vallavalitsuse ükskõiksusele võiks olla see, et sarnast tegevusetust ei näidata sugugi ainult haridusellu puutuvas. Ei hakkaks siinkohal rohkem näiteid tooma, kui vaid see: lisaks koolidirektoritele oleme ilma jäänud ka linna kultuurikeskuse juhist ning seegi ei paista vallavalitsuse rahu kuidagi kõigutavat.