Hea Valga vallavolikogu esimees
Head Valga vallavolikogu liikmed
Käes on rasked ajad ja ees terendab tume tulevik. Samas ka peale igat vihma paistab ükskord päike. Maailma poliitiline olukord on pinev ja raske on ette ennustada, mis meile tulevik toob. Tahest tahtmata mõjutab selline ebakindlus ka meid siin Valga vallas – teeb ju meidki ärevaks kiirenev inflatsioon ja kõrgenenud energiahinnad.
President Lennart Meri on 1997. aastal öelnud, et olukord on sitt, kuid see on tuleviku väetis. 2019. aasta veebruaris mõeldi, mida võiks president Lennart Meri öelda sellest 22 aastat hiljem. Tööandjate konverentsil kõlas Anu Lambi abil aga järgmine lause “Täna ütlen ma: olukord on roosiline, kuid see on tuleviku kõdu. Meil on hea olla, meil on mugav olla, kuid see mugavus, liigne rahulolu tähendab lõpu algust -, mõnusast diivanist võib saada meie hauakivi. Meie tänased mõtted ei ole suunatud tulevikku või on suunatud tulevikku vaid sel moel, et meil viie või kümne aasta pärast oleks toanurk soe ja värske piim laual, kuid need on varblase unistused – ja rahvas nii ei saa. Rahva suuruse määrab ära tema unistuste suurus ja kui me unistame vaid keskküttest ning pastöriseeritud piimast, siis – armsad sõbrad – ei saa me neidki.”
Mida rohkem ma selle lause peale- nüüd kolm aastat hiljem mõtlen, seda rohkem saan ma aru, et see sobib kirjeldama Monika Rogenbaumi juhitud Valga vallavalitsust. Vallajuhtidel on hea olla, neil on mugav olla – kuid sellest soojast toolist võib saada meie valla hauakivi. Vallavanem rabab üksinda ja serveerib igas valdkonnas uusi õigustusi, sest ülejäänud valitsus on küündimatu ning neid peab näiteks volikogu istungil kogu aeg katma ja kaasa aitama.
Järjest enam tuleb teha tööd ettevõtete ja investeeringute toomisega meie valda. Vallavanem ütles komisjonis, et ettevõtted soovivad häid teid ja head internetiühendust. Vaadates meie tänast valda, siis me ei suuda neile seda elementaarset pakkudagi, kuna väidetavalt pole meil lihtsalt raha. Hea vallavalitsus, mul on teile uudis. Eestis ja maailmas pole raha veel otsa saanud! Aga selleks, et raha meie valda tuleks ja me seda valla heaks kasutada saaksime, selleks tuleb vaeva näha ja tööd teha.
Järjest enam tundub et ka meie vallajuhtide mõtted ei ole suunatud tulevikku või on suunatud vaid sellel moel, et me viie või kümne aasta pärast kuidagi eksisteeriks.
Olen täheldanud, et Valga vallal on pikemat aega probleem hangete ja hankelepingute täitmisega. Täna olengi teie ees, et rääkida, mis on otsute tegelik olukord – juhuks kui te siiani pole seda veel märganud. Mõtlen siin just lepingute kaootilisi muutmisi ilma, et see oleks Valga inimesele kasulik. Näiteks üsna lühikese aja jooksul on Valga vallavalitsusele esitatud kolm taotlust hankelepingute maksumuse muutmiseks. Kõik taotlused tuginesid olukorrale maailmas, mis on iseenesest mõistetav. Taotlejateks olid Atko bussid – kes sõidutab meie Valga linna elanikke, Gurmann – kes toitlustab meie tulevikku ehk meie lasteaialapsi ja Marico Metall – kes tegeleb jäätmekäitlusega. Nendest kolmest eelistas Monika Rogenbaum asevallavanema Maarja Mägi venna juhitud firmat Marico metall ehk siis vallavanem eelistas selgelt prügila toimimist, selle asemel, et lahendada ära lasteaia toitlustamise probleem. Kindlasti mäletate te kõik maikuu istungit, kus vallavanema ja Maarja Mägi ettekandes kõlas probleemilahendus, mis pidi toimuma paari nädala jooksul. Oktoober on ukse taga kuid tulemusi pole ja põhjenduseks saadetakse meile kõigile millegipärast Põllumajandus- ja Toiduameti kiri, kuidas kõik vastab nõuetele. Võin ausalt öelda, et ma ei ole isegi enam üllatunud vaid lihtsalt kurb, kuidas meie laste, meie tuleviku, meie valla elanikega käitutakse. Näitab see ju tegelikult vaid vallavalitsuse suhtumist, kus küüned omade poole hoitakse ja teised vaadaku ise kuidas hakkama saavad ja kui ei saa, siis no eks me lõpetame lepingu ja leiame uue keda kottida.
Teha on palju, kuid tehakse aina vähem. Praegu veel lubatakse, kuid varsti ei saa sedagi. Olen kindel, et Priimetsa kooli lapsevanemad ootavad siiamaani enne valimisi kiirustades lubatud võimlat – mida aga ei tule. Järjest vähendatakse objekti suurust ja taaskord on muudetud hankelepingut ning nagu näha, siis objekt lihtsalt seisab. Või on meil varsti uus murekoht, mis vajab mõnisada tuhat lisaraha ning objekt mida üleval pidada, kuid sisulisi probleeme see ei lahenda. Olen kindel, et siiamaani oodatakse Valga Põhikooli ujula laiendust just algselt lubatud mahus. Jällegi teevad tänased valitsejad midagi ära, et saaks lihtsalt protsessi käigus ilusaid sõnu rääkida. Tänavate remondid ja tambre tee – on ju selgelt näha, et tehakse tegemise pärast, et saaks öelda – aga me tegime. Teemadesse mitte süüvimata, probleeme edasi lükates ja näiliselt lahendades maksame me ju nende objektide eest lõppkokkuvõttes kordades rohkem, kui algselt planeeritud. Kohe korralikult tehes ja edasi minnes saaksime me kõik juba nautida paremaid teenuseid ja suunata enda energia muudele lahendust vajavatele objektidele. Lõpuks olemegi kahaneva linnaga ja hajaasustusega väikevald kuhu pole midagi vaja.
Mul on kahju, et see pole enamus vallavolikogu liikmeid häirinud. Loodan siiralt, et kõik Valga vallavolikogu liikmed teenivad ennekõike ikkagi Valga valla elanike huve. Tulles tagasi Lennart Mere tsitaadi viimase lause juurde võib ju sellegi Valga valla konteksti sõnastada ja öelda, et valla suuruse määrab ära tema unistuste suurus, ja kui me unistame vaid kahanevast vallast ning omade eelistamisest, siis – hea vallavolikogu, ei saa me neidki.
Comments are closed.