Nagu välk selgest taevast tuli valgalastele teade, et õige pea pole siinkandis enam ühtki pangakontorit – ja seda mitte üksnes Valga valla, vaid terves maakonna piires.
Pärast seda, kui Swedbank pani aasta tagasi kinni oma esinduse Valgas, pakkus õnneks kohalikele, peamiselt vanemaealistele inimestele kohapeal pangateenuseid SEB. Nüüd aga otsustas seegi oma kontori aprillis sulgeda ja jätta suure osa internetipanka võõristavatest eakatest hätta.
Mõistagi on valgalased nüüd segaduses ja pahased ega saa aru, kes ja miks laskis asjaoludel nii kujuneda. Ühismeedias küsitakse, mida järgmiseks on kavas kinni panna ja kuidas kohalik võim siinse rahva huve silmas pidades on sekkunud.
Imestust on tekitanud, et väidetavalt said Valga valla juhid pangakontori sulgemisest teada vaid üks päev enne uudise avalikuks tulemist. Kui see on tõsi, siis on tegemist ilmeka näitega sellest, kuidas võimulolijad tegelevad hädavajaliku töö tegemise asemel selle etendamisega ehk lihtsalt võimul olemisega.
Sest mis oleks antud juhul olnud lihtsam, kui regulaarselt suhelda ainukese allesjäänud panga esindajatega?! Nii nagu kohalik võim ju ikka suhtleb oma piirkonna ettevõtjate ja teiste valdkondade esindajatega. Küllap siis oleks ka panga plaanidega kursis oldud ja neid ehk kogukonna huvides ka mõjutatud.
Suhelgem omavahel! 
Kui töötasin mõni aasta tagasi Valga vallavanemana, siis kuulus minu töörutiini hulka regulaarne suhtlus asutuste ja ettevõtete esindajatega, kes pakkusid kohalikele elanikele teenuseid. Ka pangatöötajatega saime vähemalt korra aastas kokku, mis iganes see konkreetne põhjus siis ka oli – noortega seotud projektid, heategevus, tööhõive vm. Igatahes aitasid need kohtumised meil vastastikku kursis olla teise poole plaanidega.
Seda enam paneb imestama, et nüüdne vallavalitsus eelistab teadmatust ja on end otsekui tegelikust elust välja lülitanud. Nii võib ka näiteks juhtuda, et ühel päeval on äkki Maks&Mooritsal või mõnel muul firmal plaanis kohalik tootmine lõpetada ning üle saja inimese jääks seega tööta. Loodetavasti seda siiski ei juhtu, aga samas ei ole ma üldse kindel, et praegused vallajuhid oleksid selliste arengute võimalikkuseks valmistunud. Enamgi veel – siinkandis pakutavate teenuste ja töökohtade vastu ei paista huvigi olevat.
Selle kinnituseks võib pidada ka hiljutist nn Lidli juhtumit: poele ehitusloa taotlemise protsess Valgas venis nii ebamõistlikult pikaks, et firma loobus ehitusest. Sõnades küll vallavõim toetas Lidli algseid ehitusplaane, aga tegudes paraku mitte. Lidl oli ostnud vana hoone, selle lammutanud ja valmistanud ehitusplatsigi ette, aga siis jäi asi toppama. 
Firma kõrval pidid pika ninaga jääma taas ka valgalased, kes pikisilmi ootasid poodi, mis pakub soodsaid tooteid ja mitmekesist kaubavalikut. Mõistagi oleks boonusena lisandunud ka töökohti – neid oleks Valga jaoks juba kümmekondki suur asi! Samas on Lidl avamas kauplusi lisaks Tartule ja Viljandile naabrite juures Võrus.
Häirekella ei kuulatud 
Juba mullu, kui Swedbank lõpetas Valgas tegevuse, pidanuks vallavalitsuses häirekell helisema. Ja ehk oleks nüüd Valgas vähemalt see viimanegi pangakontor alles, kui keegi vallavalitsuse töötajatest oleks oma tihedasse päevakavasse mahutanud kasvõi korra aastas kokkusaamise panga esindajaga.
Nüüd on aga tõsiasi, et üle 15 tuhande elanikuga Valga valda, maakonna keskusesse, ei jää enam ühtki pangakontorit. Ja neid pole ka enam terves maakonnas. Inimestele, kes ühel või teisel põhjusel pole internetipangandusega sõbraks saanud, lisandub üks täiendav mure kõikide seniste kõrvale. Arutleda võib nüüd nii ja naa: kas on viga kohaliku elu juhtimises, Eesti regionaalpoliitikas, kasumiahnetes Rootsi pankades, veel milleski muus või kõigis neis kokku?
Fakt on see, et nii ei saa asjad edasi minna ja nii väikses riigis kui Eesti peab inimestel olema hädavajalikele teenustele ligipääs ka mujal kui Tallinnas, Tartus ja Harjumaal. Seetõttu tegin Valga piirkonna riigikogu liikmena ja Eesti Panga nõukogu liikmena ettepaneku regionaalministrile korraldada lähiajal nõupidamine Eesti Pangaliidu ja Eesti Panga esindajatega, et selgitada välja võimalused, kuidas tagada vähemalt maakonnakeskustes vahetu kontaktiga pangateenuste pakkumine.
Samuti küsisin Coop Pangalt, et millised oleksid võimalused kohapealse teenuse pakkumiseks. Coop Pank kinnitas, et teemat võib arutada, aga hetkel on neil juba olemas välitiimid, kes sõidavad mööda Eestit ringi ning pakuvad kohapealseid pangateenuseid olemasolevates poodides.
