Eesti Vabariigi presidendi amet on palju enamat, kui riigi esindamine pidulikel sündmustel ja välisvisiitidel. President peab olema põhiseaduse hoidja, ühiskonna ühendaja ning vajadusel ka hääl, mis juhib tähelepanu probleemidele, mida igapäevases poliitilises võitluses kiputakse unustama. Ülle Madise ametisse astumisega kaasnevad suured ootused ja tema esimesed sõnumid annavad põhjust loota, et presidendi institutsioon täidab neid ülesandeid sisuliselt.
Tunnistan ausalt, et Ülle Madise avakõne oli kohati idealistlik ja isegi pisut romantiline. Juttu tuli mühisevast metsast, sääskedest ja veekogudest. Mõni võib pidada selliseid kujundeid argipäevast kaugeks, kuid mina näen selles ka midagi mõistetavat. Iga uus algus toob kaasa soovi seada kõrgeid eesmärke ja uskuda, et Eesti saab olla veelgi parem paik elamiseks. Küsimus on selles, kuidas need ideaalid igapäevaelus teoks saavad. Presidendil on selleks viis aastat aega ning küllap jõuab ta pöörata tähelepanu ka ühiskonna valupunktidele.
Eesti ei lõpe linnapiiril
Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmena puudutas mind eriti presidendi lubadus seista selle eest, et ka Eesti äärealadel oleks võimalik täisväärtuslikult elada ja ettevõtlusega tegeleda. See ei ole pelgalt regionaalpoliitiline küsimus, vaid puudutab Eesti tulevikku tervikuna.
Me ei saa rääkida ühtsest Eestist, kui head töökohad, kvaliteetne haridus, arstiabi ja muud vajalikud teenused koonduvad üha enam suurematesse linnadesse. Hiljutine uudis, et Eesti suuruselt teisel saarel Hiiumaal ei ole enam võimalik sünnitada, on tänase valitsuse prioriteetide seadmise ere näide.
Inimene peab saama valida oma kodukoha selle järgi, kus ta soovib elada, mitte selle järgi, kus tal on võimalik toime tulla. Väiksemate piirkondade ettevõtjad vajavad tegutsemisvõimalusi, mitte lõputut paberimajandust ja Tallinnast saadetud juhiseid, mis kohalikke olusid ei arvesta.
Seetõttu on sümpaatne, et Ülle Madis on lubanud oma võimaluste piires seista vastu lämmatavatele käskudele ja tarbetule bürokraatiale. President ei saa valitsuse eest majanduspoliitilisi otsuseid langetada ega kohalikele omavalitsustele raha juurde anda. Küll aga saab ta tõstatada olulisi küsimusi, mõjutada avalikku arutelu ning tuletada otsustajatele meelde, et Eesti ei lõpe linnapiiril.
Samuti on oluline, et Ülle Madise jätkab hariduse väärtustamist, mis oli üks president Alar Karise fookusteemasid. Kui tahame, et noored jääksid tulevikus ka väiksematesse kohtadesse elama, peavad nad nägema, et nende kodukohas on võimalik saada hea haridus ja ehitada üles oma elu.
Kas egod mängivad kokku?
Presidendi üks tähtsamaid ülesandeid on põhiseaduse kaitsmine. Ülle Madise on pikaajalise riigiõigusliku kogemusega õigusekspert ning tema ametisse asumine tähendab, et Riigikogus vastu võetud seaduste põhiseaduspärasuse hindamisele pööratakse tõenäoliselt väga suurt tähelepanu. See on vajalik sõltumata sellest, milline erakond parasjagu võimul on. Demokraatia tugevus ei seisne üksnes selles, et parlament suudab otsuseid langetada, vaid ka selles, et otsustamisel peetakse kinni põhiseadusest ning austatakse inimeste põhiõigusi.
Tähelepanu väärib ka presidendi ümber kujunev meeskond. Kantselei juhiks asub Paavo Nõgene, kellel on ulatuslik avaliku ja erasektori kogemus. Avalike suhete koordineerimisega hakkab tegelema Harrys Puusepp, kellel on taust Politsei- ja Piirivalveametis ning Kaitsepolitseiametis. Sisepoliitilist nõu hakkab andma Vladimir Svet, kes tunneb nii kohaliku omavalitsuse kui ka ministeeriumide tasandit. Nende kõrval leidub presidendi meeskonnas teisigi oma ala asjatundjaid.
Sellise eriilmelise meeskonna edu sõltub sellest, kui hästi suudetakse erinevad kogemused ja vaatenurgad ühise eesmärgi nimel tööle panna. Suured isiksused ja tugevad professionaalid võivad üksteist täiendada, kui isiklikud ambitsioonid allutatakse riiklikele huvidele. Loodan, et Kadriorus kujuneb meeskonnatöö, millest võidab kogu Eesti.
Esmalt kodu korda
Paavo Nõgene on öelnud, et Ülle Madise keskendub eelkõige Eesti-sisestele teemadele. Sama suund kumas läbi presidendi avakõnest. Välispoliitikat puudutades rääkis ta põgusalt Ukrainas toimuvast ning kutsus arvamusliidreid üles vältima liigset sõjahirmu külvamist. Eesti julgeolekuolukorras ei saa väliseid ohte eirata, kuid samal ajal vajavad inimesed kindlustunnet, et riik suudab tegeleda ka nende igapäevaste muredega.
Olen Ülle Madisest alati lugu pidanud ning tema esimesed sammud ja väljaütlemised presidendina on seda veendumust süvendanud. Loomulikult ei saa ühe kõne põhjal hinnata terve ametiaja õnnestumist. Tegelik mõõdupuu kujuneb sellest, kas presidendi sõnadest sünnib sisuline arutelu, kas põhiseaduse kaitsmine jääb tema tegevuse keskmesse ning kas ka väiksemate piirkondade inimeste mured jõuavad Kadriorust kaugemale.
Minu ootused president Ülle Madisele on suured. Loodan, et ta aitab hoida Eestit riigina, kus väärtustatakse nii haridust ja õiguskindlust kui ka inimeste võimalust elada ja ettevõtlusega tegeleda kõikjal kodumaal. Kui ta suudab nende põhimõtete eest järjekindlalt seista ning olla president, kes kuulab ühiskonna eri osapooli, võib tema ametiaeg kujuneda Eesti jaoks märgiliseks. Ja kui need ootused täituvad, ei oleks sugugi üllatav, kui Ülle Madise teeniks Eesti riiki ka teise ametiaja.
Comments are closed.