Rahvusvahelisel üldsusel, sealhulgas ka Eestil tuleb Venemaa tuntuima opositsionääri Aleksei Navalnõi surmale – nimetagem juhtunut hetkel nii – proportsionaalselt reageerida.

Loodetavasti ei piirdu praegu Müncheni julgeolekukonverentsil viibivad riigijuhid pelgalt hukkamõistva avaldusega, vaid jõutakse ka reaalsete tegudeni.
Kõige tõhusam meede oleks, kui demokraatiast lugu pidavad riigid lepiksid erakorraliselt kokku Ukrainale saadetava sõjalise abi märkimisväärses suurendamises. Tugev sõjaline vastulöök Venemaale on efektiivseim vastumürk Putini režiimile. Välispoliitika analüütikud arutlevad, kas Navalnõiga juhtunu paneb ka Türgi presidenti Recep Tayyip Erdogani ja Ungari liidrit Viktor Orbánit oma tegevuses korrektiive tegema. Ma seda väga ei usu, jätkatakse egoistlikult vaid isiklikest huvidest lähtuvalt.
Putini algselt 12. veebruariks kavanatud visiit Türki lükati teadmata põhjustel küll edasi – mitte ei tühistatud -, kuid julgen pakkuda, et lähitulevikus see siiski aset leiab.

Selge on see, et Navalnõi oli Putinile pinnuks silmas ja pikka perspektiivi silmas pidades tuli temast vabaneda. Oluline oli leida õige ajastus ja Müncheni julgeolekukonverents, kus kohapeal viibib ka Navalnõi abikaasa Julija Navalnaja, sobis selleks ideaalselt. Võimalikud ohutekitajad oli tarvis likvideerida, et välistada võimalus lasta korduda Nelson Mandela juhtumil, kus ligi kolm kümnendit Lõuna-Aafrika Vabariigi vanglates viibinust sai hiljem riigi president ja rahvusvahelisel tasandil üks autoriteetsemaid inimõiguslasi.

Lähenevate presidendivalimiste eel ei taha Putin jätta midagi juhuse hookeks. Ta leidis protseduurilise põhjuse, miks ei saa kandideerida endine ajakirjanik ja Tveri oblasti Rževi linnaduuma liige 2019-2022 Jekaterina Duntsova. Rahu ja demokraatlikke protsesside nimel kampaaniat teinud Duntsova oleks vaevalt võidu nimel kaasa rääkinud, kuid ilmselt pelgas Putin, et profiililt temast tugevasti eristuv 40-aastane blond naine oleks kogunud kena häältesaagi, mis andnuks talle tulevikuks tugeva poliitilise vundamendi. Oht tuleb likvideerida juba eos, et ei korduks Navalnõi vol 2! Hoopis praktilisem on võtta mõõtu mõne elukogenud meesterahvaga.
Kõige selle taustal tuleb tõsiselt suhtuda ka Venemaa siseministeeriumi algatatud kriminaalasja peaministri Kaja Kallase ja riigisekretäri Taimar Peterkopi vastu. See, et nimetatud isikud on kuulutatud tagaotsitavaks, näitab selgelt, et Putin on valmis kõigeks.

Mida peaks tegema Eesti? Teen ettepaneku korraldada Riigikogus avalik arutelu diplomaatiliste suhete teemal Venemaaga. Saatkonnad on Moskvas ja Tallinnas küll avatud, kuid isikkoosseis on viidud miinimumini, et täita vaid hädapäraseid ülesandeid. Kas peaksime sellele üldse lõpu tegema? Kas lõpetada turismireisid Venemaale? Ja nullida kaubavahetus idanaabritega täielikult? Need küsimused on omandanud kujunenud olukorras uue tähenduse.

Comments are closed.