Minu ettekanne 13.02.2024 Riigikogu saalis, välispoliitika arutelul.
Lugupeetud Riigikogu liikmed, austatud külalised ja head ülekande jälgijad!
Välispoliitika on niivõrd mitmekihiline ja erinevaid teemasid pakkuv valdkond, kuid paraku peame taaskord olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul rääkima sõjakoledustest. Ilmselt nõustute minuga, et see teema jääb meid saatma veel pikaks ajaks. Südames soovime mõistagi kiireid muutusi, kuid reaalne elu on kahjuks karmim.
Esmalt lubage mul aga teha tagasivaade eilsesse päeva, kui siinsamas Riigikogu kõnepuldis pidas kõne Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola. Maltalt pärit poliitik kinnitas, et europarlamendi igakülgne toetus Ukrainale on olnud vankumatu ja jääb vankumatuks ka edaspidi, kuid paraku ei näe me sarnast suhtumist kõikide liikmesriikide poolt. Väiklased individuaalsed huvid seavad ohtu terve Ida-Euroopa julgeoleku, mõjutades sellega ühtlasi terve ühenduse tulevikuperspektiive.
Mida saab Eesti olukorra parandamiseks teha? Peame olema järjepidevad ning sama sihikindlalt kui Ukraina sõdur rindel peame meie rääkima laias maailmas oma lugu. Lugu sellest, et kui langeb Ukraina, võtab Venemaa sihikule Baltimaad ning kõik see tähendab olulisi muutusi Euroopa julgeolekuarhitektuuris ja reeglitel põhinevas maailmakorras.
Olen kahe käega nõus seisukohaga, et Euroopa julgeoleku aluseks on ja peab ka tulevikus olema Euroopa Liit ja NATO. Ligi kaks aastat väldanud Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on aga esile toonud Euroopa riikide Achilleuse kanna – agressiooni lahendamisel loodame liigselt USA panusele. Ühelt poolt on see mõistetav, sest Euroopa Liit loodi algselt majandusühenduseks ja julgeolekuküsimused olid seniajani teisejärgulised. Teisalt näitab see demokraatiat ja konsensust pühaks pidava Euroopa Liidu suutmatust pahalaste tegevusele sama operatiivselt reageerida.
Tahame või mitte, kuid elu sunnib Euroopa riike ühendama jõud enda kaitsmiseks. Olgu tegemist sõjategevusega Euroopas või rändekriisiga Lõuna-Itaalias. Peame mõistma, et need kriisid on meie ühine mure, peame neile üheskoos lahenduse leidma. Seetõttu on Euroopa riikidel oluline koordineerida oma julgeolekupoliitikat ning jagada teavet ja parimaid tavasid terrorismi, küberohu ja muude julgeolekuriskide vastu võitlemiseks. Piirikontrolli tugevdamise ja välispiiri kaitsmise eest vastutab ikka Euroopa Liit ise.
Ukrainas toimuva kõrval ei tohi me jätta tähelepanuta kriisikollet meist tuhandeid kilomeetreid lõunapool asuvas Gaza sektoris. Kiire vaherahu oleks tsiviilelanike kaitseks vältimatu. Hamas tuleb hävitada, kuid seda ei saa teha süütute inimeste hinnaga.
Head kuulajad!
See, et lugupeetud välisminister keskendus oma ülevaates julgeolekupoliitikale, on igati mõistetav. Julgen öelda, et Eesti riik on selles valdkonnas väga hästi hakkama saanud. Küll näen aga olulisi vajakajäämisi väliskaubanduspoliitikas. Välisministeeriumi üheks tööülesandeks on uste avamine meie ettevõtetele. Kahetsusväärsel kombel otsustas tänane valitsus aga 2025. aastal Osakas peetaval EXPO-l osalemisest loobuda. Läti ja Leedu seda viga ei teinud ning ühendavad maailmanäitusel ühise paviljoni näol jõud. EXPO on võtmeolulisusega ekspordi teostamiseks, investeeringute meelitamiseks, innovatsiooniprojektideks ja riigitutvustamiseks. Ajal, kui tööstustoodang ja eksport langevad, on suur viga end vabatahtlikult isolatsioonis hoida.
Samuti tuleb kriitiliselt suhtuda ministeeriumi otsusesse sulgeda käesoleva aasta suvest konsulaadid San Franciscos ja New Yorgis. Selle käigu üle on nördimust väljendanud ka Eesti kogukonna liikmed USA-s, kelle sõnul sel moel Eesti riik kaugeneb nendest. New York on Ameerika Ühendriikide suurim linn ja vaieldamatu tõmbekeskus ning Eesti riigi kohalolek seal on hädavajalik. Lisaks on välisministri otsus vähendada diplomaatilist esindatust USA-s vastuolus Eesti välispoliitika arengukavaga 2030, milles seatud eesmärkide hulgas on kõikehõlmava ja süvendatud koostöö arendamine USA-ga, võõrsil elavatele eestlastele konsulaarteenuste muutmine hästi kättesaadavaks ning võõrsil elava eestlaskonna suurem kaasamine välismajanduse edendamisse, et parimal moel tagada Eesti huvide kaitsmine võõrsil. Kõigi nende eesmärkide saavutamisel on oluline lai diplomaatiline esindatus USA-s, mis saab tugeva tagasilöögi.
Lugupeetud saadikud!
Lõpetuseks soovin tähelepanu juhtida Roberta Metsola poolt välja toodud olulisele nüansile, millest Eestis küll räägitakse, kuid süvendatult on teemaga tegelenud vaid Sotsiaaldemokraatlik Erakond. See tähendab, et võrdse töö eest peavad mehed ja naised saama võrdset palka. Viimaste andmete põhjal oli aga naiste brutotunnitasu 2022. aastal 17,7 protsenti väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe kasvas aastaga 2,8 protsendipunkti ja sellega ei saa rahul olla. Tõsi, tegemist ei ole otseselt välispoliitilise küsimusega, kuid meeste ja naiste võrdne kohtlemine on Euroopa väärtusruumile omane ning sinna kohalejõudmiseks on meil omajagu astuda.
Aitäh tähelepanu eest ja jõudu meile kõigile välispoliitika edendamisel!
Comments are closed.