Marika Tuus-Laul pöörab oma arvamusloos tähelepanu õigele asjale – selle asemel, et otsida võimalusi pensionitõusu kärpida, tuleb hea seista selle eest, et meie eakate toimetulek paraneks. Aga kohe alguses tahan ümber lükata pikaaegse riigikogulase väite, nagu toetaksid sotsiaaldemokraadid pensionide külmutamist. Vastupidi, pensionide
indekseerimise osas me kompromisse ei tee.
Nende ridade kirjutamise ajal meenuvad mulle Eesti 200 juhi Kristina Kallase märtsikuu
keskel ETV otse-eetris öeldud sõnad, et pensionid kasvavad liiga kiiresti.
Sotsiaaldemokraadid kandsid tol hetkel valitsusvastutust ja ütlesid selgelt välja, et meie
pensionide kallale ei lähe. Mis hakkab juhtuma aga 2026. aasta riigieelarvet kokku pannes,
kui valitsusse on alles jäänud kaks liberaalset erakonda, siis ma ei oleks üllatunud, kui
Reformierakond ja Eesti 200 löövad pensionisüsteemile käärid sisse.
Maksutõusud nullivad pensionitõusu
Kurb tõsiasi on see, et enam kui kolmandik meie pensionäridest elab vaesusriskis ning hiljuti
avaldatud Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) ülevaatest selgub, et Eestis
on Euroopa kõige suurem pensionäride vaesuse määr. Kõige paremini elavad pensionärid
Islandil, Norras ja Taanis ning nende tasemele jõudmine on Eesti eakatel Linnutee kaugusel.
Tänastele valitsusjuhtidele Kristen Michalile ja Jürgen Ligile meeldib rääkida, kuidas
keskmine pension on tõusnud kiiremini kui mediaanpalk, kuid nad “unustavad” lisada, et
košmaarsed maksutõusud on kõik selle nullinud.
Mida tuleks teha, et meie pensionärid ei peaks vaesuse piiril virelema? Paljud eakad
kulutavad suure osa sissetulekust eluasemele, toidule ja ravimitele ning toetusmeetmeid
peaksime otsima just nendest sektoritest. Kõige kiirem ja tõhusam lahendus oleks
toidukaupade käibemaksu langetamine, mis oleks suureks toeks mitte ainult pensionäridele
vaid ka näiteks lasterikastele peredele.
Sotsiaaldemokraadid võtsid teemat tõsiselt juba valitsuses olles. Eelmine põllumajandus- ja
regionaalminister Piret Hartman käivitas suuremahulise analüüsi põhitoidukaupade
käibemaksu langetamise mõjude hindamiseks. Analüüs pidi sisaldama finantsmõjusid
riigieelarvele, mõju Eesti toidutootmisele, Eesti toidu konkurentsivõimele ning kuidas
võimalikult suur osa käibemaksu alandamisest inimeste kätte jääks. Analüüs pidi valmima
2025. aasta märtsis, kuid sotsiaaldemokraatide lahkumise järgselt lükati analüüsi valmimine
aasta lõppu.
Toit on luksuskaup
Seda, et teema Eesti inimestele korda läheb, näitab kasvõi see, et vastavasisulisele
rahvaalgatusele on allkirja andnud ligi 66 000 inimest. Eestis on toidukorvi hind keskmiselt
109% Euroopa Liidu keskmisest, kuid Eesti keskmine brutokuupalk jääb samal ajal umbes
36% alla EL-i keskmisele. Lühidalt ja lihtsustatult öeldes – toit on juba muutunud
luksuskaubaks ning praegustes tingimustes tuleb peredel teha järjest karmimaid valikuid.
Eriti suur surve langeb just väiksema sissetulekuga peredele.
Toiduainete käibemaksu langetamine on oluline tugi ka meie põllumeestele, kes saavad
jaheda kevade ja sajuse suve tõttu oluliselt vähem saaki. Paraku süveneb trend, et
toidupoodide lettidel on järjest rohkem võimust võtmas importkaup, mis seab pikemas
perspektiivis ohtu ka Eesti toidujulgeoleku.
Comments are closed.