Kaks aastat kestnud majanduslangus kinnitab kõige ehedamal kujul kanda ka minu kodulinna Valgas – aastakümneid mööblit tootnud tehas Gomab sulgeb uksed ja koondab rohkem kui 60 töötajat. See on löök, millest toibumine võtab kaua aega.
Seetõttu suhtun väga kriitiliselt hea ametikaaslase Andrus Seeme hiljutisse arvamusloosse “Investeeringud peavad andma majandusele uue hoo”. Pealkiri on iseenesest õige, kuid oma kirjutises maalib Reformierakonda kuuluv Seeme Eesti majandusolukorrast sedavõrd ilusa pildi, et hakka või uskuma, et uudised pankrottidest, koondamistest ja töötuse suurenemisest on justkui halb unenägu.
Tippettevõtjate kriitika
Reformierakond räägib küll investeeringute olulisusest, kuid paraku sõnadest tegudeni ei jõuta ja valitsuse juhtivpartneri soovimatus praeguses majanduskriisis ettevõtetele appi tulla, peegeldub numbrites. Registreeritud töötuse määr on kasvanud alates eelmise aasta septembrist ja see on jõudnud 8,2 protsendini ehk rohkem kui 55 000 inimeseni. Maakondadest on negatiivne liider Ida-Virumaa (13,8%), Valgamaa (12% ehk 1300+ töötut) hoida on teine koht.
Eesti Panga analüütikute hinnangul on tööturul on raskemad ajad veel ees, sest ekspordi ja töötleva tööstuse langus jõuab töökohtadeni viitega. Ettevõtjatel on kasumid hakanud vähenema, tööjõukulu aina suureneb. Ühel hetkel tuleb piir ette, kus natuke jõude istuv tööjõud, sellest tuleb lihtsalt loobuda. Reformierakondlased käivad justkui klappidega ringi ega taha seda kõike tunnistada.
Äripäeva küsitlusele vastanud arvamusliidrid leiavad, et lähikuudel läheb kõigil raskemaks ja vilets poliitiline juhtimine süvendab üldist ebakindlust. Oleg Grossi sõnul peaks riigivalitsemine lähtuma meie inimeste ja ettevõtete huvidest, paraku näitab praktika vastupidist. Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja nõunik, taasiseseisvunud Eesti esimene justiitsminister Jüri Raidla on aga veel resoluutsem, kui ütleb, et Toompeal on valitsejatele võim pähe hakanud. Sääraseid negatiivseid noppeid leiab ajakirjandusest hulgaliselt.
Gomabi pankrott mõjutab kaudselt ka teisi Valga ettevõtteid. Näiteks meie transpordisektoris tegutsev pereettevõte transportis nende mööblit Saksamaale, nüüd jäävad autod (loodetavasti ajutiselt) tühjaks. See on muidugi tühine mure võrreldes olmeprobleemidega, millega peavad silmitsi seisma töökoha kaotavad tublid inimesed.
Igapäevaselt firmajuhtimisega tegelev isa tunnetab Reformierakonna töö “vilju” omal nahal väga hästi. Alates käesolevast aastast tõusid märkimisväärselt veoauto teekasutustasu määrad ning alates 1. maist suureneb kütuseaktsiis 7%, maagaasiaktsiis 20% ja elektriaktsiis 45%. Kõik need hinnasisendid liidetakse kaupade ja teenuste maksumusele, mis jäävad tarbijate kanda.
Aga inimesed hääletavad jalgadega. Gomabi juht Göran Valdemar Sjöholm tunnistas, et Eestis valmistatud mööbel on niivõrd kallis ja see käib sakslase rahakotile üle jõu. Näiteks ettevõtte igakuine elektriarve küündis 65 000 euroni – valitsuse võimuses on tööstustele energiakandjate hinnaküsimuses appi minna, kuid seda võimalust ei ole kasutatud.
Jõukad panustagu rohkem
Selle asemel, et ettevõtteid keerulisel ajal toetada ja majanduse vereringet elavana hoida – sotsiaaldemokraadid on teinud mitmeid vastavasisulisi ettepanekuid -, eelistab riik neile ise palka (loe: töötutele mõeldud toetusi) maksta. Leian, et see ei ole tark valik.
Riigieelarve tasakaal on oravate jaoks kujunenud pühaks lehmaks, mille nimel ollakse valmis kõigeks. Peaasi, et Excel korras oleks. Jõukatele on vaja teha tulumaksureformi näol rahaline kingitus, tavainimene vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Ka õpetajate streiki ei suuda Reformierakond ära hoida hoolimata sellest, et viis parlamendierakonda kuuest seda nõuavad.
Asjatundjad on juba ammu rääkinud, et praegune maksusüsteem ei ole jätkusuutlik ja heaoluühiskonda sellega ei ehita. Ka Bolti asutaja ja tegevjuht Markus Villig ütles eelmisel neljapäeval eetris olnud saates “Esimene stuudio”, et riigil ei ole võimalik end rikkaks kärpida ja praeguses olukorras tuleks panustada kontratsüklilistele investeeringutele.
Toetan sotside esimehe Lauri Läänemetsa mõtet, et iga inimene, kes teenib üle 5000 euro kuus, võiks maksta täiendavalt 200 eurot makse. Sel juhul oleks raha nii õpetajate palgatõusuks kui veel paljuks muuks. Valikute küsimus.
Comments are closed.