Peaminister Kaja Kallas andis kolmapäeval Riigikogule menetlemiseks üle rahanduse tähtsaima dokumendi – 2024. aasta riigieelarve. Tavapärast elevust saalis ei valitsenud. Oli hoopis ärevus, ükskõiksus. Samas ei ole selles midagi üllatavat, sest riigieelarve koostamise protsessi ja sisusse on kriitiliselt suhtunud isegi mitmed Reformierakonna juhtivliikmed. Olgu kohe öeldud, et minu südamesoov oleks riigieelarve parlamendis põhjalikult ümber teha, kuid realistina tuleb olukorraga leppida.
Aga asja juurde. Päev varem riigieelarvet tutvustaval pressikonverentsil tõmbasid Reformierakonna ja Eesti 200 esindajat käima vana ja kulunud plaadi ning maalisid meile kurjakuulutava pildi Eesti rahandusest, näidates näpuga Jüri Ratase ja Keskerakonna peale.
Kahjuks ei taibanud ükski kohapeal viibinud ajakirjanik pöörata tähelepanu tõsiasjale, et Reformierakonna kanda on alates 2021. aasta algusest olnud peaministri ja rahandusministri portfellid ning kui seni on tulekahju bensiiniga kustutatud, siis nüüd ongi kibe tõehetk kätte jõudnud. Aga süüdlast on vaja leida konkurentide hulgast ja kui teda päriselt olemas ei ole, tuleb ta välja mõelda.
Igor Taro astus ämbrisse
Ei ole jõudnud riigieelarve eelnõu käesoleva loo kirjutamise ajaks läbi lugeda, kuid aiman, et segadust ja möödalaskmisi on seal omajagu. Kurb tõsiasi on see, et eelnõu on kokku pandud kiirustades ja rööprähklemise tähe all. Ministriteni jõudis 563-leheküljeline eelnõu esmaspäeva pärastlõunal ja juba teisipäeva hommikul oli see vaja valitsuses heaks kiita. Käsi püsti, kes jõudis süveneda!
“Käibemaks tõuseb järgmisest aastast ja siis läheb majandus kasvu.” Kes võis olla selle mõttearenduse autor? Jah, ära arvasid! See ei saa olla keegi muu, kui meie rahandusminister Mart Võrklaev, kes lausus need sõnad eelmise nädala teisipäeval eetris olnud saates “Esimene stuudio”. Kuulake järgi, kui ei usu. Kui käibemaksu tõstmine paneb majanduse kasvama ja toob õnne õuele, siis miks panna ainult 2% otsa? Duubeldada tuleb!
“Rahandusministri” ainest on ka Eesti 200 tõusval (loe: langeval) tähel Igor Tarol, kes teatas teisipäevases “Esimeses stuudios”, et kui valitsus midagi ei teeks, tuleks minna pensionide ning õpetajate ja päästjate palkade kallale. Säärane suhtumine näitab taset. Esmajoones tuleks hoopis kriitilise pilguga otsa vaadata kurja juurele ehk Reformierakonna tulumaksureformile, mis läheb maksma 500 miljonit eurot ja millest võidavad vaid jõukad. Eesti ühiskond on saanud piisavalt küpseks, et minna üle euroopalikule astmelisele tulumaksule, mis vähendab ebavõrdsust.
Kuupalk bussipiletile
Jumet olnuks ka rekordkasumeid teenivate pankade erakorralisest maksustamisest, kuid peaminister otsustas teha koomuskit ja lollitada inimesi, nagu tema survel maksaksid pangad erakorraliselt rohkem dividende. Tegelikult itsitavad pankurid aga pihku, sest said väga soodsa diili ja lubaduse valitsusjuhilt, et Reformierakond pangamaksu ei kehtesta. Tuleb rõhutada, et tegemist oli suusõnalise kokkuleppega ja aeg näitab, kas pangad ka tegelikult oma sõna peavad. Ja Kaja Kallase kinnitus pangamaks kalevi alla panna kaotab kehtivuse valitsuse vahetudes.
Õigus on neil, kes nimetavad eelarvet “peataoleku eelarveks”, sest mismoodi seletada kliimaministri Kristen Michali pöörast tempot menetleda eelnõu, mis lõpetab hanekahjude hüvitamise. Ta saatis selle kooskõlastusringile 21. septembril, pannes arvamuste esitamise tähtpäevaks 22. septembri. Kokkuhoid missugune!
Lõpetuseks ei saa mööda vaadata tasuta ühistranspordi kaotamisest. Reformierakonna juhitav valitsus kasutab Eesti elanikke lüpsilehmana – inimeste rahakott tuleb tühjaks teha! Maksutõusude kõrval pannakse järjekordne koormis peale tasuta ühistranspordi kaotamise näol. Automaks lükati küll aasta võrra edasi, selle asemel tuleb aga ühistranspordi maks. Milleks seda vaja on, ei saa aru.
Tegemist on järjekordse hoobiga madalapalgaliste inimeste toimetulekule, kes peavad aastas piletihinnale kulutama ühe kuu palga suuruse summa. Tänase info kohaselt hakkab tööinimesel bussisõidule ühes kuus kuluma üle 60 euro, mis teeb aastas rohkem kui 700 eurot. Praegu on alampalk Eestis 725 eurot ja see tähendab, et väiksema teenistusega inimesed loovutavad aastas ühe kuu palga bussipiletitele.
Valevalitsuse vale
Käesoleva aasta alguses toimunud Riigikogu valimiskampaanias oli tasuta ühistransport omavahelistes vestlustes üks peamisi teemasid. Valgamaa elanikud tundsid rõõmu, et saavad rahakotti kurnamata kaugemal tööl käia. Nüüd hakkab sotside ridadesse kuuluv regionaalminister Madis Kallas prii sõidu õigust Reformierakonna nõudmisel ära kaotama. Eesti 200 jätan teadlikult mainimata, sest nemad püsivad vaguralt oravate tuules.
Hüppelise inflatsiooni ja kallinenud kütusehindade tingimustes on järjest rohkem inimesi hakanud ühistransporti eelistama. Sõitude arv kasvas tänavu esimeses kvartalis 21 protsenti ehk 4,9 miljonilt sõidult möödunud aasta esimesel kolmel kuul 5,9 miljoni sõiduni tänavu samal perioodil. Kokku oli 2022. aastal Eestis kokku 22,2 miljonit ühistranspordiga sõitu. 2022. aasta teises kvartalis tehti 5 762 240 sõitu, tänavu aga 5 992 486. Numbrid näitavad selgelt, et ühistransport on popp ja kärpimise asemel tuleks keskenduda sellele, kuidas seda veel atraktiivsemaks teha. Piletitulust laekuva mõne miljoni euroga ei ole võimalik liinivõrku paremaks teha, sest juba käesoleval aastal on puudu paarkümmend miljonit eurot. Sotside juht Lauri Läänemets on lubanud, et piletihinna kehtestamisel paraneb ühistranspordi kvaliteet ja kättesaadavus. See on valevalitsuse järjekordne vale! Kagu-Eestist valitud koalitsioonisaadikud Igor Taro, Liina Kersna, Eerik-Niiles Kross, Maido Ruusmann, Anti Haugas, Mait Klaassen ja Anti Allas punastavad häbist, kuid neil ei jää muud üle, kui kõige selle poolt hääletada.
Comments are closed.