Veebruari lõpus aset leidnud volikogu istungil võeti vastu Valga valla 2021. aasta eelarve, mis peab teenima valda ja selle elanikke parimal võimalikul viisil ning edendama samas vallavalitsuse eesmärke. Tegemist on ametis oleva vallavalitsuse esimese eelarvega, seni pidime lähtuma eelmise koosseisu omast. Arvan, et meie «esimene lapsuke» on hästi välja tulnud ja näitab, et valla rahaasjad on heas korras ja tasakaalustatud.
Liialdamata võib saavutuseks pidada juba sedagi, et koroonakriisist hoolimata saime hakkama valdkondlike palgakärbeteta. Lisan kohe, et ära jäi ka avaliku sektori palgatõus. Tuleb tänada valla inimesi, kes oma tööga on eelarvesse panustanud, aga samuti eelmist ja praegust riigivõimu toetuste eest.
Tänavustele investeeringutele annavad muu hulgas aluse ka COVID-19 investeeringutoetuste projektid, aga samuti valla arengukavas ja eelarvestrateegias püstitatud eesmärgid. Kokku on investeerimistegevusi kavas ligemale nelja miljoni euro eest.
Kõige kulukamad tööd on Tartu ja Pika tänava ringristmiku ehitus, Ramsi vesiveski remont, Valga bussipaviljonide soetamine ja nende remont. Eelarveraha jagub ka valla teistesse paikadesse. Näitena võiks tuua teede pindamistööd kogu valla territooriumil, mida tehakse enam kui 100 000 euro eest. Kui üks piirkond peakski tänavu saama eraldisi vähem kui teine, tuleb kindlasti vaadata pikemat perioodi, sealhulgas eelarvestrateegiat. Piirkondade tasakaalustatud areng on jätkuvalt oluline.
Ees ootavad näiteks Sooru kergliiklustee ehitus ja Jaanikese motokompleksi arendamine, samuti Tsirguliina korvpalliväljaku rajamine, Õru kultuurikeskuse ja Tsirguliina rahvamaja ehitustööd, Lüllemäe põhikooli köögi ja õpperuumide remont, Hargla kooli sisetööd ja tänavavalgustus.
Palju kõneainet on pakkunud Valga põhikooli ujula laiendus ehk veekeskuse rajamine. Alles hiljaaegu, kui opositsioon püüdis kokku panna uut vallavalitsust, teatas Ivar Unt Lõuna-Eesti Postimehe veergudel otsesõnu, et veekeskust meil praegu vaja ei ole. Kas opositsionäär on siis seda meelt, et peaksime loobuma 400 000 euro suurusest toetusest ja plaanitud sihtinvesteeringust suurusjärgus 1,2 miljonit eurot? Lihtsalt laskma tuulde need summad, mis me veekeskuse tarbeks riiklikest toetustest suure vaevaga välja rääkisime?
Ma ei väsi rõhutamast, et veekeskuse rajamine on ülioluline samm, mille oleme kindlalt võtnud nõuks astuda. Kavatseme selle suure ja kuluka projekti ka lõplikult ellu viia ning veemõnula valmis ehitada. Juba 2017. aasta kohalike valimiste ajal inimestega suheldes veendusin, et seda on valda juba pikki aastaid oodatud.
Vajadus nüüdisaegse veekeskuse järele, mis teenindab kogu valda ja ka kaksiklinna teisel pool piiri elavaid elanikke, on seega ilmselge. Veelgi enam vajavad meie valla lapsed ja noored seda keskust koos korraliku ujulaga, kus saab korraldada heal tasemel ujumisõpet. Olemasolev ujulakompleks oma vananeva tehnikaga poleks enam kaua vastu pidanud ja vajas nii või teisiti põhjalikke ümberkorraldusi.
Samal ajal ei pane me pausile koolivõimla rajamist kesklinnas, vaid otsime pingsalt võimalusi spordisaali jätkata selle projektiga järgmisel aastal.
Kuigi eelarve vastuvõtmisega on peamine raamistik paigas, kavatseme esitada volikogule lisaeelarve, mis toob aasta lõikes kaasa mõningaid täiendusi. Näiteks on maksutulude parema laekumise korral edaspidi võimalik pakkuda tasuta hommikusööki valla lasteaedades. Samuti loodame edasi liikuda uudsete teenusemajade rajamisega. Sellised elamud pakuksid nii majutust, kogukondlikke tegevusi kui ka sotsiaal- ja terviseteenuseid.
Nagu varemgi, kuulub suurim osa eelarvest haridusvaldkonnale: ümmarguselt 10,2 miljonit eurot. Eelmise aasta eelarvega võrreldes on tõus kaks protsenti. Huvihariduse toetus on võrreldes 2020. aastaga tõusnud veelgi enam – 27 500 euro võrra. Lisaks on üle toodud kasutamata jäänud huvitegevusraha summas 80 700 eurot. Spordiürituste läbiviimiseks on arvestatud 29 500 eurot ning kultuuriürituste korraldamiseks lausa 164 500 eurot.
Need summad peaksid tagama, et sel suvel saame pakkuda vallarahvale mitmesuguseid kvaliteetseid üritusi ja pidustusi, mis on viimasel ajal viiruse tõttu edasi lükkunud. Loodame siiralt, et pandeemia levik on selleks ajaks pidurdunud ja plaanitud kultuuriüritused saavad meie kõigi rõõmuks teoks.
Lõuna-Eesti on koos Tartuga 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn ning sellega seoses lisandub meie eelarvesse 15 500 eurot, mille eest saab korraldada lisaüritusi ja arendustegevusi kogu vallas.
Vajame vallarahvaga avatud suhtlust, ehkki see on olnud arusaadavatel põhjustel raskendatud. Üht-teist saab siiski kogukondade kaasamiseks ja suurema usalduse loomiseks ette võtta. Pean silmas kaasavat eelarvet, mille tegemiseks on ülim aeg. Veel märtsi jooksul tutvustame volikogule kaasava eelarve määrust, mis peaks saama toetuse ja lõpliku kinnituse. Sellele järgneb juba komisjoni moodustamine ja elanike teavitus.
Kaasava eelarve puhul lähtume suuresti piirkondlikust põhimõttest, seejuures jaotatakse kogusumma 50 000 eurot rahvahääletusel kõige rohkem hääli saanud ettepanekute vahel. Nagu mõnes teiseski omavalitsuses, saavad valla elanikud esitada määratud summa kasutamise kohta ideid. Eelkõige puudutab see avalikult kasutatavaid objekte, mida enamik rahvast oluliseks peab.
Teeme kindlasti viimaks algust levinud praktikaga, et rahvas saaks valla valitsemises otseselt kaasa rääkida. Inimestel on võimalus sõna sekka öelda, kuidas valla raha jaotada ja millele seda kulutada. Ja sedasi võiks see olla ka igal järgneval aastal. Eesmärk on suurendada rahva heaolu ning just see ongi kogu eelarve peamine mõte.
Comments are closed.