Tuleva aasta riigieelarve on läbinud Riigikogus kaks lugemist ja otsustav hääletus toimub 10. detsembril. Äsja Delfi poolt Eesti mõjukaimaks inimeseks kuulutatud peaminister Kristen Michali eestvedamisel kokku pandud eelarve avaldab Kagu-Eesti inimestele negatiivset mõju. Koondvaates saavad Võru-, Valga- ja Põlvamaa inimesed endale sissetuleku eest järjest vähem lubada, aga kirjutan allpool eesootavast põhjalikumalt.
Reformierakondlased on valmis nahast välja pugema, et kiita 1. jaanuaril jõustuvat tulumaksureformi, mis peaks nende hinnangul lahendama kõik mured ja tooma rikkuse õuele. Aga kui vaatame reaalsetele numbritele otsa, siis reaalsus paraku nii roosiline ei ole. Statistikaameti andmetel oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis keskmine brutokuupalk Valga maakonnas 1549 eurot, mediaanpalk, mis annab tegelikust seisust tõepärasema ülevaate, aga 1354 eurot.
Mida saab 35 euro eest?
Reformierakonna maksukalkulaatori kohaselt jääb keskmisele valgamaalasele ühes kuus 35 eurot rohkem kätte. Keskmise harjumaalase võit saab aga olema 126 eurot ning Riigikogu liikmed ja ministrid saavad palgale juurde 154 eurot. Absurd ju! Praegusel keerulisel ajal, kus igakuine kõrge inflatsioon inimeste toimetulekut vähendab, ei vaja lisatuge kõrgelt tasustatud poliitikud, vaid inimesed, kes peavad igapäevaseid kulutusi hoolega kaaluma, et kuu lõikes ots-otsaga kokku tulla.
Samas ei ole poliitikat süvendatult jälgivatele inimestele oravate käik midagi ootamatut – on nad ju alati hoolinud vaid suurlinnades elavast eliidist ja jätnud äärealade elanikud omapäi. Seda suhtumist peegeldab ilmekalt ka rahandusminister Jürgen Ligi soovitus inimestel vähem süüa.
Sotsiaaldemokraadid esitasid riigieelarvele viis muudatusettepanekut, mis suunatud just haavatavamate ühiskonnagruppide toetamiseks. Tegime ettepaneku tõsta 1. jaanuarist toimetulekupiir tänaselt 200 eurolt 300 euroni, et tagada jätkuva hinnatõusu tingimustes igapäevane äraelamine neile, kellel on kõige raskem. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvab, kuid tänane valitsus ei pööra sellele tähelepanu. Tegemist on vajaduspõhise toetusega, millele ei tohiks maailmavaateliselt vastu olla ükski erakond.
Teine minu jaoks väga oluline muudatusettepanek näeb ette kärpe alla läinud huvitegevuse toetuse taastamist endises mahus, et kõigil lastel oleks ligipääs vähemalt ühele huviringile või trennile. Samuti peame hädavajalikuks miljoni euro eraldamist naiste tugikeskustele, et nad saaksid pakkuda vägivallaohvritele turvalist majutust ning anda juriidilist ja psühholoogilist tuge. Kui sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) leiab raha Tervisekassa glamuurseteks suvepäevadeks ja luksusliku kontori rendiks, siis tuleks prioriteedid ehk üle vaadata.
Vaesuse ja ebavõrdsusega tegelemine peaks olema meie riigijuhtide jaoks prioriteet, kuid vastuvõetud otsused vaid süvendavad neid näitajaid. Vaesusega tuleb tegeleda just selleks, et ühiskonnas oleks vähem lõhesid ja ühtekuuluvustunne oleks tugevam. Ebavõrdsuse kasvule aitab kaasa ka avalike teenuste kärpimine ja riigi kohaloleku vähendamine äärealadel. Hiljuti saime lugeda uudist selle kohta, et Eesti Post sulgeb Valgamaa jaotuskeskuse ning koondab 14 postitöötlejat ja kullerit. Järjekordne tagasilöök meie piirkonnale. Kõige selle taustal mõjub õõnsalt taristuminister Kuldar Leisi (Reformierakond) Lõuna-Eesti Postimehes avaldatud ülevaade riigivisiidist Kasahstani. Katsuks enne kodus asjad korda teha!
Haridusvaldkond fookusesse
Valga valla uus koalitsioon on võtnud prioriteediks haridusvaldkonda panustamise, mis on kahtlemata õige suund, kuid ka siin näen erinevaid murekohti, kust riik pilgu kõrvale pöörab. Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon tahab läbi suruda seadusemuudatusi, mis langetaksid enam kui kaks korda kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja minimaalset töötasu – praeguselt 1820 eurolt 886 eurole.
Ma ei mõista, miks tahab riik halvendada inimeste, kes on valmis koolides tühjaks jäänud kohti täitma, töötingimusi. Koolijuht on kohustatud palkama esmajärjekorras kvalifikatsiooninõuetele vastava õpetaja, aga kui neid lihtsalt ei ole, siis on väga tänuväärt, kui valdkonna spetsialist või karjääripööret tegev inimene on valmis klassi ette astuma. Pigem tuleks pingutada selle nimel, et õpetajate palk oleks vääriline ja ülikoolides pedagoogiks õppijad leiaksid tee kooli. Rohkem kui kolmandik Eesti õpetajaskonnast on vanem kui 55 aastat ning paraku ei tule noori ja särasilmseid pedagooge soovitud mahus juurde.
Pöörasin õpetajate palgaküsimusele tähelepanu ka Riigikogu täiskogu istungil. Nimelt maksab riik Ida-Virumaa pedagoogidele lisatasu, tekitades sellega suured palgakäärid näiteks võrreldes Kagu-Eesti pedagoogidega. Küsisin haridusminister Kristina Kallaselt, et miks on Ida-Virumaal õpetajate palgatoetus, aga Valgas mitte ning miks on Valga rahvuslik mitmekesisus vähem tähtis kui näiteks Narva oma? Sisulist vastust ma loomulikult ei saanud, kuid kavatsen võitlust jätkata.
Comments are closed.