ARUPÄRIMINE | Seoses Valga vallavalitsuse ja Valga loomade varjupaiga vahelise koostöö lõpetamisega

Austatud vallavanem, Monika Rogenbaum

Lõuna-Eesti Postimehe 05.06.2024 artiklis 1 kajastatakse, et kahetsusväärselt lõpetab Valga
vald Teie ja Kaupo Kutsari soovil ning otsuse läbi koostöö Valga loomade varjupaigaga ning
kavatseb edaspidi osta teenust Tartust, mis on väidetavalt odavam ja toob ilmselt õnne Valga
vallavalitsuse õuele. Kindlasti saab siin tõmmata paralleeli Valga Haigla sünnitusosakonna
sulgemisega ning nentida, et soov maakonnakeskuse ja tõmbekeskusena tegutseda hõlmab
endas ka teenuste säilitamise vajadust, isegi siis, kui Exceli tabelis on võimalik paar eurot
kokku hoida. Vastasel juhul, kui me seda ei mõista, oleme varsti sulgemas järgmisi koole,
lasteaedu, vallapunkte, kultuurimajasid jne teenuseid, mida suurlinnades oleks mastaabi ja
viltuse matemaatika tõttu odavam pidada.

Vastus arupärimisele

Austatud Andres Illak ja Ester Karuse

Vastame esitatud arupärimise küsimustele.

1. Kui palju olete analüüsinud kaasnevaid kulusid ning kui suur on kohaliku varjupaiga sulgemisega kaasnev sääst, võrreldes kaugemalt teenuse ostmise kuludega, kaasa arvatud transpordi- ja muud lisakulud ning mõju eraisikutele? Palun väljastada täpne Tartu teenusepakkuja hinnakiri ja kalkulatsioon ning võrdlus praeguse teenusepakkujaga (lisaks täpsustada, kes kannab igakordselt transpordikulud väljakutsel).

Valga vald ei sulge ega saagi sulgeda loomade varjupaika, sest tegemist ei ole vallavalitsuse hallatava asutusega. Valga valla territooriumil kehtib Valga Vallavolikogu 22.11.2019 määrus nr 92 “Koerte ja kasside pidamise eeskiri”, mis on täitmiseks kohustuslikuna kehtestatud kõikidele lemmikloomade omanikele.

Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist. Nimetatud teenuse ostmiseks on vallavalitsus pöördunud vastavalt hankekorrale Varjupaikade MTÜ ja MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi poole, kes kasutab Tartu linnale kuuluvat vara, hinnapakkumise sooviga.

MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi ja Tartu Linnavalitsuse hinnakiri teenustele on järgmine:

püsitasu (palkade ja majanduskulude katteks) ühe elaniku kohta aastas 1 euro
ühe looma käsitlus/püügitasu 20.00
läbisõidu kilomeeter alates Tartu linna piirist Tartu linna piirini 00.60

uinutipüssi kasutamine* 60.00
võrgupüssi kasutamine* 15.00
ühe looma hoidmine varjupaigas üks päev 3.50
utiliseeritava looma kilo hind 2.50* Uinuti-/ võrgupüssi kasutatakse ainult ekstreemsetes situatsioonides ohtliku või raskelt vigastatud looma ohutustamisel.

Varjupaikade MTÜ hinnapakkumine teenustele on järgmine:

püsitasu (palkade ja majanduskulude katteks) ühe elaniku kohta aastas 3,23 eurot(tingimusel, et samas summas tasub Tõrva vald) või 4,51 eurot (kui teised omavalitsused
püsitasu katmises ei osale)
ühe looma käsitlus/püügitasu 20.00
läbisõidu kilomeeter 00.80
uinutipüssi kasutamine* 0.00
võrgupüssi kasutamine* 0.00
ühe looma hoidmine varjupaigas üks päev 3.00
utiliseeritava looma kilo hind 1.00* Uinuti-/ võrgupüssi kasutatakse ainult ekstreemsetes situatsioonides ohtliku või raskelt vigastatud looma ohutustamisel.
Tõrva vald on kinnitanud, et nende võimalus püsitasu maksta on kuni 1,9 eurot elaniku kohta, st hinnatõusu 3,23 euroni nad ei võta vastu.

Püsitasu suuruseks aastas kujuneb praeguse elanike arvu järgi Tartus 15027 eurot ja Varjupaikade MTÜle tasudes 67 727 eurot. Vahe aastas on üle 52 000 euro.

Väljakutsete eest tasub teenusepakkujale tellija nii praegu kui ka tulevikus.

2. Kas Te ei pea tähtsaks kohaliku loomade varjupaiga rolli Valga kogukonnas, arvestades selle pakutavat tuge, vabatahtlike tööd ja kohalikke algatusi? Kas olete arvestanud, et varjupaika on varem toetanud ja sinna oma hinge ja tööga jätnud jälje nii noored kui ka mitmed teised vabatahtlikud (sh. on sinna väljasõidud koolilastel ning varasemalt on panustanud lausa ka MTÜ Carma Motoklubi, mida praeguseks hetkeks juhib volikogu esimees Drubinš)?

Täname Varjupaikade MTÜd ja peremehetute loomade heaolusse panustanud isikuid ja organisatsioone. Praeguses asukohas teenuse pakkumisega jätkamiseks tuleb teha täiendavalt suuri investeeringuid, et loomade hoiutingimused ja heaolu paraneks. Varjupaikade MTÜ on keeldunud neile kasutada antud vara osas kasutuslepingu sõlmimisest, kuna nende hinnangul pole selle olukord rahuldav.

Juhime tähelepanu, et vastavalt Valga Vallavolikogu 22.11.2018 määrusele nr 92 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“ tagab loomapidaja pideva järelevalve koera ja kassi üle. Avalikus kohas liikumisel kasutatakse jalutusrihma, kandepuuri või koeral koonusrihma või suukorvi. Loomapidaja koristab koheselt koera ja kassi väljaheited teise isiku omandis olevalt kinnisasjalt ja avalikust kohast, tähistab piiratud territooriumi ning välistab looma omal tahtel välja pääsemise. Koerad ja kassid peavad kandma märgistusena tegevusluba omava veterinaararsti poolt identifitseerimiseks paigaldatud kiipi. Koera või kassi tegevuse eest, samuti koera või kassi viibimise eest väljaspool omaniku järelevalvet, vastutab omanik.

3. Kas Te ei leia, et loomade varjupaik peab olema siiski igas maakonnas ning on probleem, kui näiteks kiibistamata (või ka kiibistatud) loom satub kodu juurest peaaegu saja kilomeetri kaugusele varjupaika?

Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist. Maakondlikkuse kriteeriumi riik kehtestatud ei ole.

Valga valla koerte ja kasside pidamise eeskiri sätestab järgmist: § 4. Hulkuvate koerte ja kasside püüdmine ning hukkamine

(1) Järelevalveta kass või koer loetakse hulkuvaks ja nad kuuluvad püüdmisele. Valgavallavalitsuse vallahoolduse teenistus korraldab hulkuvate loomade püüdmise avalikest
kohtadest koostöölepingu alusel vastavat teenust osutava ettevõttega.
(2) Looma püüdja asub püütud looma omanikku kindlaks tegema koheselt kontrollides looma märgistust. Kui omanik on võimalik kindlaks teha, tagastab püüdja looma omanikule.Omanik katab kõik püüdmisega seotud kulud.
(3) Loom, kelle omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, toimetatakse vallavalitsuse pooltmääratud varjupaika. Varjupaiga pidaja on kohustatud tagama vastuvõetud loomale
veterinaarteenuse osutamise ja seadusega sätestatud pidamise tingimused.
(4) Teave Valga valla haldusterritooriumilt püütud loomade kohta avaldatakse valla kodulehelvõi vallavalitsusega vastava lepingu sõlminud varjupaiga pidaja kodulehel.
(5) Varjupaik hoiab talle üleantud loomi alates looma kirjelduse avalikustamisest internetis või meedias vähemalt kaks nädalat, mille kestel omanik võib looma tagasi saada, kui ta tasub looma püüdmise, ülalpidamise ja ravi kulud. Pärast eelnimetatud aja möödumist antakseloom uuele omanikule või hukatakse.
(6) Keelatud on hulkuvate loomade toitmine avalikus kohas, kus see võib häirida või tekitadaohtlikke olukordi inimestele või reostada avalikku kohta.

Hulkuvate loomadega seoses tuleb järgida muuhulgas järgmisi õigusakte:

• loomakaitseseadus

• hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord

Valdavalt satuvad loomade varjupaika loomad, kelle omanik jääbki teadmata. Tartu koduta loomade varjupaigas on loomade hoiutingimused väga head. Tegutsetakse 2023. aastal rekonstrueeritud kompleksis, kus töötab kaks loomaarsti, tegevjuht, projektijuht, administraator, kuus loomade talitajat ja kolm loomapüüdjat. Kõik töötajad omavad loomadega toimetamise kogemust. Administratsiooni töötajad on pikaajalise varjupaiga kogemusega. MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi ülesandeks on tagada varjupaiga toimimine 24 h päevas ja 365 päeva aastas. Varjupaik reageerib planeeritud väljakutsetele üldjuhul esmaspäevast reedeni kell 9.00–18.00. Väljaspool tööaega reageeritakse kohaliku omavalitsuse, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti väljakutsetele.

4. On kaheldav, et varjupaiga liikumine ligikaudu 90 kilomeetri kaugusele suudab pakkuda operatiivset ja kvaliteetset teenust. Kuidas tagatakse, et kaugemalt ostetav teenus on samaväärselt kättesaadav kohalikele elanikele, eriti hädaolukordades ja arvestades piirkondlikku elatustaset? Tavalisel elanikul on äärmiselt keeruline leida seda võimalust, et käia lemmikut just Tartus otsimas. Rääkimata sellest, et hädaolukorda sattunud loom peab edaspidi ka varjupaigateenuse saabumist ootama, mis ei pruugi juhtuda mitme tunni jooksul.

MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi ülesandeks on tagada varjupaiga toimimine 24 h päevas ja 365 päeva aastas. Varjupaik reageerib planeeritud väljakutsetele üldjuhul esmaspäevast reedeni kell 9.00–18.00. Väljaspool tööaega reageeritakse kohaliku omavalitsuse, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti väljakutsetele. MTÜ-s töötab kaks loomaarsti, tegevjuht, projektijuht, administraator, kuus loomade talitajat ja kolm loomapüüdjat.

Varjupaikade MTÜ kinnitab oma kodulehel, et väljakutseid võetakse vastu tööpäeviti 9–17. Väljaspool tööaega reageeritakse kohaliku omavalitsuse või politsei edastatud väljakutsetele, kui on seatud ohtu inimese või looma tervis või elu.

Nädalavahetusel ja väljaspool tööaega kodanike pöördumistele ei reageerita.

5. Kas loomade transport sedavõrd kaugele on piisavalt turvaline ja ohutu, arvestades, et see hakkab Teie otsuste tagajärjel toimuma pidevalt? Kuidas toimub transport?

Tartu Koduta Loomade Varjupaika kasutavad lemmikloomade probleemistiku lahendamiseks kõik seitse Tartumaa, kolm Jõgevamaa ja kolm Põlvamaa omavalitsust. Lisaks üks vald Võrumaalt ja üks vald Valgamaa omavalitsustest. Lepingupartnerid on leitavad https://www.loomadevarjupaik.eu/varjupaik/kovile/lepingupartnerid. Kõik nad omavad varjupaigaga koostöökogemust juba mitmeid aastaid. Valga vallavalitsus on kontakteerunud näiteks Setomaa, Mustvee, Otepää, Jõgeva ja Põlva valdadega, kes kõik on kinnitanud, et nad on rahul Tartu teenusega ning neil mingeid etteheiteid teenuse toimimisega seonduvalt ei ole. Mitu omavalitsust kinnitas, et kasutavad kombineeritud lahendust, st lisaks väljakutsetele transpordivad nad ka ise loomi varjupaika. Valga vallale kuuluvad sõidukid liiguvad igapäevaselt Tartu vahet, mistõttu on osaliselt näiteks kasside transportimine Tartusse võimalik korraldada ka ise.

Ka praegu transporditakse loomi pidevalt loomade varjupaika, näiteks tuuakse siia Tõrva valla ja Valga valla maapiirkondade hulkuvad loomad.

6. Miks Te ei ole arvestanud elanike ja kogukonna arvamustega enne sellise olulise otsuse tegemist? Rõhutame veelkord, et tegemist on äärmiselt olulise osaga, kuhu on panustanud ja panustaksid ka edaspidi paljud valla inimesed ja ettevõtted.

Loomade varjupaik ei ole vallavalitsuse hallatav asutus. Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist ja seda ostetakse sisse teenusepakkujalt. 2024. aastal on Valga Vallavalitsus saatnud vastavalt kehtivale hankekorrale hinnapäringud kahele potentsiaalsele teenusepakkujale: Varjupaikade MTÜle ja MTÜle Assisi Franciscuse Selts, kes kasutab teenuste osutamiseks Tartu linnale kuuluvat vara. Valga valla hankekord sätestab, et hankelepingu sõlmimisel maksumusega alla lihthanke piirmäära tuleb olemasolevat konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine.

7. Kas olete kaalunud alternatiivseid lahendusi enne kohaliku varjupaiga sulgemisotsuse tegemist? Mis võimalused on paremaks rahakasutuseks ja varjupaiga tegevuse jätkamiseks? Vallas on olemas kõikehõlmav majanduskeskus, mis suudaks pakkuda tuge ka loomade varjupaigale.

Loomade varjupaik ei ole vallavalitsuse hallatav asutus ja seda ei saa sulgeda ega sulge omavalitsus. Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist ja seda ostetakse sisse teenusepakkujalt ning vastavalt valla hankekorrale tuleb saata hinnapäringud kahele potentsiaalsele teenusepakkujale. Seda ka tehti. Valga valla majanduskeskuse ülesandeks ei ole määratud hulkuvate loomade püüdmine, pidamine, nende omaniku kindlakstegemine ja hulkuvate loomade hukkamine.

8. Kui mitu inimest töötavad täna Valga loomade varjupaigas, kes Teie otsuse tagajärjel potentsiaalselt töö kaotavad?

Valga vallal ei ole töötajaid loomade varjupaigas. Varjupaikade MTÜ tehtud hinnapakkumises näidatakse 2,5 töökoha olemasolu on juhataja koormusega 1,0 (administreerimine ja infotöö) ja loomade heaolu spetsialist 1,5 kohta (väljakutsed, loomade hooldus). Lisaks on teadaolevalt osakoormusega veterinaar, kes käivat kaks korda kuus Räpinast.

9. Kellele kuulub tänane kinnistu ja hoone ning varad, kus Valga loomade varjupaik tegutseb? Mis saab nendest varadest peale varjupaiga sulgemist?

Kinnistu ja hoone kuulub vallale. Kui kinnistul soovitakse jätkata näiteks lemmikloomadele suunatud teenustega, siis oleme vara omanikuna valmis sellel teemal läbi rääkima.

10. Kes hakkab edaspidi reageerima väljakutsetele (näiteks riigipühade ajal või väljaspool tavapärast tööaega)? Kas sama isik viib ära ka näiteks surnud loomad?

Tegelikult on korjustega tegelenud praegugi peamiselt omavalitsus ja meie teehoolduse lepingupartner. Sellega jätkatakse ka edaspidi. Varjupaikade MTÜ osa korjuste kogumises on olnud minimaalne.

11.Kas vallavalitsusel on kavas hakata toetama transporti Tartusse, kodutute loomade varjupaika, ja tasuma selle eest?

Vallavalitsus tasub tellitud teenuste eest hinnakirja alusel MTÜle Assisi Franciscuse Selts.

12. Kas loomad, kes on sattunud uue koostööpartneri valimise tõttu Tartusse, eutaneeritakse mingi ajaperioodi möödumisel?

Loomade varjupaiga ülesanded ja õigused on järgmised:

• Hulkuvate või omanikuta loomade püüdmine tellija hallataval territooriumil vastavalt tellija esitatud või tellijaga kooskõlastatud väljakutsetele.

• Püütud loomade paigutamine loomade varjupaika ja hoidmine varjupaigas kuni omanikule tagastamiseni või vähemalt 14 päeva.

Varjupaik kontrollib looma märgistuse olemasolu ja selle tuvastamisel võtab esimeselvõimalusel ühendust looma omanikuga ning väljastab looma omanikule varjupaiga tööaegadel.
Varjupaik korraldab püütud loomade esmase veterinaarse läbivaatuse, mis määrab looma varjupaigas hoidmise režiimi. Loomadele tehakse välis- ja siseparasiitide vastane tõrje, vaktsineerimine marutaudi ja enamlevinud liigikohaste ohtlike nakkushaiguste vastu.
Varjupaik dokumenteerib looma vastuvõtu, veterinaarsed toimingud ja looma väljastamise ning võimaldab tellijale põhjendatud soovi korral juurdepääsu konkreetse looma vastuvõtu aktile ja väljastamislepingule või eutanaasia aktile.
Varjupaik korraldab loomade söötmise ja jootmise ning muud pidamistingimused vastavalt looma liigilistele eripäradele.
Varjupaigal on õigus sooritada loomale eutanaasia varem kui 14 päeva juhul, kui looma tervislik seisund (näiteks vigastused) või käitumishäired (looma on ohtlik pidada ja talitada) seda nõuavad. Eutanaasiaga seotud printsiibid on avaldatud https://www.loomadevarjupaik.eu/varjupaik/eutanaasiast?_gl=1*936rwk*_up*MQ..*_ga* MTgxNDIyMDExNy4xNzE4NTIzMDk3*_ga_HR2X9LSP5L*MTcxODUyNTI5My4yLj EuMTcxODUyNTMwMS4wLjAuMA.13. Lõpetuseks: kui palju loomi on kolme aasta jooksul Valga loomade varjupaigast läbi käinud (palju tagasi omaniku juurde jõudnud, palju uue kodu leidnud, paljud endiselt ootavad kodu)?
Varjupaikade MTÜ Valga varjupaiga statistika loomade käibe osas on järgmine:

2021. aastal sattus varjupaika 49 koera, kellest vanale omanikule läks tagasi 24 ja uue kodu sai 21 koera; 224 kassi, kellest vanale omanikule läks tagasi 12 ja uue kodu sai 94kassi.
2022. aastal toodi varjupaika 37 koera, kellest vanale omanikule läks tagasi 21 ja uuekodu sai 7 koera; 217 kassi, kellest vanale omanikule läks tagasi 9 ja uue kodu sai 81
kassi.
2023. aastal toodi varjupaika 60 koera, kellest vanale omanikule läks tagasi 35 ja uuekodu sai 22 koera; 209 kassi, kellest vanale omanikule läks tagasi 8 ja uue kodu sai 95
kassi.
2024. aasta mai lõpuga toodi varjupaika 19 koera, kellest vanale omanikule läks tagasi 13,ja 45 kassi, kellest vanale omanikule läks tagasi 2 kassi.