Minu lugu
Olen sündinud 19.novembril 1992.aastal. Elupõlise valgalasena olen siin sündinud ja kasvanud, õppinud ja täiskasvanuks sirgunud. Pärast gümnaasiumi lõpetamist olin üks vähestest, kes ei lahkunud Valgast, et mujale õppima minna. Edasised õpingud läbisin kaugõppe teel ja asusin tööle oma isa ettevõttesse- seda selleks, et side kodulinnaga ei kaoks.
2015. aasta oli minu jaoks läbimurdeline – nägin kõrvalt, et Valgas ei aeta asju ausalt, liiga palju oli onupojapoliitikat ja “omade” alusetut eelistamist. Sel hetkel tundsin, et linnajuhtimine peaks olema avatum, läbipaistvam ja ausam. Selle asemel, et loota teistele, tasub ise käed külge panna. Just nii on vanemad mind kasvatanud ja olen näinud ka oma lähedasi tegutsemas. Isa Allain on väga aktiivne ja eluhoiakult maailmaparandaja, ning midagi sellest olen pärinud ka mina. Kui kusagil on miski asi paigast ära, siis me kumbki ei saa lihtsalt mööda vaadata.
Teadsime mõlemad, et väljastpoolt seda olukorda muuta ei saa, et kaasa rääkida ja asju paremuse suunas muuta, peame oma panuse andma seestpoolt.
Sellest ajendatuna otsustasin kandideerida 2017. aasta KOV-valimistel. Pääsesin Valga volikogusse, eesmärk sai täidetud, olen selle usalduse eest kõigile valijatele siiani siiralt tänulik. Alates sellest olen olnud poliitikaga lähemalt seotud. Seejärel sain ettepaneku kandideerida 2019. a Riigikogu valimistel, mis polnud üldse lihtne väljakutse, sest Eesti mõistes olin üsna tundmatu piirilinna noor. Riigikogu valimised läksid suurepäraselt, sain koguni 1665 häält, mida võib nimetada suureks kordaminekuks. Kasutan võimalust veelkord kõiki valijaid tänada!
2019. aasta septembrist kuni 13. märtsini 2020 olin Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nõunik. Samal päeval valis Valga vallavolikogu mind Valga vallavanemaks. Seda tööd tegin suurima pühendumisega kogu hingest kuni 2021. aasta 26. aprillini. Päevani, mil mind osava poliitmänguga välja puksiti. Sisenesin poliitikasse üsna noorena ja ei osanud ette näha aastakümneid ametis olnud kolleegide kahepalgelisust ja tahtmatust valla elu toimimise nimel koostööd teha. Januse näoga vastasleer tajus seda ning hakkas olukorda ära kasutama, püüdes mind tasakaalust välja viia lõppematu laimu ja isiklike solvangutega sotsiaalmeedias. Osaliselt neil see ka õnnestus, kuid õnneks mitte täielikult – tänaseks olen tugevam, kogenum ja kindlasti ka ettevaatlikum.
Hiljuti oli minu elus pöördepunkt ja minust sai ema oma pisikesele pojale. Vaatamata sellele tuleb tegusa inimesena poliitikas aktiivselt kaasa lüüa ja Riigikogusse kandideerida, sest Kagu-Eesti peab olema parlamendis tugevalt esindatud! Arvan, et uus eluetapp lapsevanemana avardab silmaringi ja aitab meie elanike muresid veelgi paremini mõista.
“Let´s make Valga great again!”
Töötades Valga vallavanemana õppisin, kuidas pinge ja raskustega toime tulla – neidsamu omadusi arendan sarnaselt ka jõusaalis ja jooksuradadel. Minu jaoks on enese harimine ja teiste motiveerimine edasiviiv jõud. Olen aru saanud, et põnevad väljakutsed minu elus inspireerivad peale minu enda ka teisi minu ümber. Armastan iseennast ja soovin teadlikult sportida ning hiljem neid teadmisi ka teistele jagada. Mõtted ja unistused on suured – inspireerida ja kaasa tõmmata inimesi oma koduvallas Valgas rohkem liikuma ja teadlikult treenima. Põhikooli ajal tegelesin tantsimise ja kergejõustikuga. Sportlikke eluviise harrastan ma siiamaani ja püüan igapäevaselt spordiga tegeleda – käin jõusaalis, jooksmas, jalutamas. Lisaks võib mind näha mäesuuskadel, SUPi, surfi- või hoopis lumelaual.
Juba viis aastat olen oma vaba aega panustanud töösse abipolitseinikuna, paljud nädalavahetused on möödunud just patrullis käies. Näen reaalselt, kuidas abipolitseinike kaasamisel on välijuht saanud välja saata lisaekipaaži, ning kogu maakond on rohkem kaetud. Hea on näha, et viimaste aastatega on meil Valgas lisandunud väga tublisid abipolitseinikke, kes annavad kõik oma panuse turvalise kodukoha eest. Olles politsei abiline, jääb abipolitseinik ennekõike kodanike abistajaks. Nende inimeste kaitsjaks, kelle probleeme küll mõnikord pisendatakse, kuid kes kõik on oma riigile ja riigis olulised. Kui nad tunnevad, et riik seisab nende eest ja on kõigile võrdselt õiglane, siis hoolivad nad ka rohkem iga pisiasja eest selles riigis. Meie kõik ju olemegi riik.
…ja siin on mu neljajalgne lemmik – Hecthor
