Täna, 5. detsembril tähistatakse rahvusvahelist vabatahtlike päeva. Vabatahtlike päeva eesmärgiks on teadvustada vabatahtlikuks olemist ja tõsta selle väärtust. Vabatahtlik töötab enamasti oma põhitöö kõrvalt, vaba aja arvelt töötasuta mingisuguse suurema eesmärgi nimel, olles seeläbi oma pealehakkamisega kõigile eeskujuks. Vabatahtlikku tegevust tunnustatakse üleriigiliselt juba 2005. a alates ning tunnustuse patrooniks on Vabariigi president.
Tänane päev on minu ja paljude teiste eestlaste jaoks märgilise tähtsusega. Vabatahtlikku tööd olen aastaid teinud politseis, kus kuulun alates 2016. a abipolitseinike ridadesse. Vabatahtlikuna politseitööd tehes olen tundunud, kuidas paljudes olukordades langeb mulle sama suur vastutus kui minu kõrval töötavale elukutselise politseinikule. Politseitöö on väga õpetlik ja võimaldab näha eesti inimeste elu telgitaguseid, kogeda teise nurga alt muresid ja probleeme, mille vahele satub aeg-ajalt ka naljakaid ja rõõmsaid momente. Mida aktiivsemalt ise panustan, seda rohkem tunnetan organisatsiooni kaasamist ja toetust. Mind motiveerib teadmine, et saan muuta midagi paremaks. Abi vajavad kodanikud eeldavad, et oskan neid professionaalselt aidata, olenemata sellest, kas neid abistab politseinik või abipolitseinik. Vastutus on suur, kuid inimestelt saadav tänu ja organisatsiooni poolt meeles hoidmine tekitab rõõmu ja tänutunnet. Leian, et meeles pidamine ja hea sõnaga mainimine ongi vabatahtlikule kõige suurem tunnustus ja sütitab veelgi suurematele tegudele.
2018. a oli mul lisaks politseis vabatahtlikuna tööd tehes võimalus vabatahtlikku tööd proovida ka inglise keele õpetajana Indoneesias Bali saarel asuvas väikeses koolis. Osalesin „Volunteer Programs Bali“ programmi raames, kus õpetasin kaht klassi- 6-11 a vanused ja 11-18 a vanused õpilased. Olin päris elevil, kuna polnud varem kedagi õpetanud ega teadnud, mida oodata. Minu ülesandeks oli koos kaasvabatahtlikuga tundide ettevalmistamine ja läbiviimine. Muretsemiseks polnud aga põhjust, kuna saavutasin kontakti õpilastega kiiresti ning kõik sujus veel paremini kui oleksin osanud oodata.
Vabatahtlikku tööd tehes laieneb teadmiste pagas, mis ühtlasi võimaldab tööturul paremaid väljavaateid omada. Julgen vabatahtlikuna töötamist eriti soovitada noortele, kuna erinevaid ameteid pidades saab noor hindamatuid kogemusi ja väärtuslikke sidemeid kogu järgnevaks eluks. Vabatahtlikuna töötades on paljud jõudnud oma soovitud erialani, kuna tihtipeale ei tea keskkooli lõpetav noor täpselt, kellena või kus ta töötada soovib. Vabatahtlikuna töötamine on olenemata tööst igal juhul mugavustsoonist väljumine, kuid tegemist on kahtlemata väga au- ja tänuväärse tegevusega.
Seega kõik abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, kaitseliitlased, MTÜ-de eestvedajad ja teised- täna on Teie päev säramiseks ja tähistamiseks! Au on kuuluda teiega samadesse ridadesse. Jagame oma sõnumit lähedaste ja tuttavatega, jätkame teiste inspireerimist ja motiveerimist. Palju õnne ja jaksu edaspidiseks!
„Vabast tahtest, kohusetundest.“ – Eesti Abipoliseinike Kogu
Comments are closed.